Saturday, March 05, 2011

I'm singing in the rain.....

D-Day +28


Minu aeg siin laagris hakkab kohe kohe läbi saama. Olen end häälestamas "return to home" faasi, mis on igati tavaline nähtus. Kuna ka uus Camp Tech. on siin ja kõik sujub, siis võib end vähehaaval välja lülitama hakata. See muidugi ei tähenda, et ma enam midagi ei tee....ei ei...teen ja olen olemas, kuid häälestus on juba vähe teine.
Seepärast võtsin reedese päeva suhteliselt rahulikult.Tegelikult ei olnud teha ka suurt midagi....lihtsalt mõningad üksikud asjad ja nii see päev õhtusse veereski.

Päev oli taas ilus ja soe...päike paistis, kuid õhtul.....ma ei saa aru...kust see äikeseilm meieni jõudis?! Mitte ükski ilmateade seda ei öelnud ja ei näidanud. See lihtsalt tuli....paugutas...välgutas ja kallas nagu pangest. Väljas oli nagu veesein kõikjal. Nii palju siis enamvähem kuivanud laagrist. Sellest oli saanud taas täielik porimülgas ja vihma aina tuli ja tuli....ja sedasi tund-poolteist...valget vett! Tuli hakata taas veepäästega tegelema, mis oli tegelikult päris koomiline ja nalja sai palju. Kuna liikusin ringi koos meie uue norrakast kokaga, siis see mees juba oskab pulli teha :) Laulsime valjusti siis igasugu laule alustates "I'm singing in the rain" ja lõpetades "Mr. Loba loba"-ga. Kuna meil olid käes ka harjad, millega telgikatuseid kergitada, siis keerutasime neid nagu vihmavarje ja kõndisime vihma käes ja tegime nö tööd :D See oli päris äge ja pull ning seda on kirjeldada väga raske. Aga väike videonäide teile siia.....siis ehk suudate ettekujutada, mida meie tegime :D midagi sarnast :D


Otse vihma käest liikusime edasi NR.6-e. Seal käis juba pidu täie hooga ja meid just oodatigi. Külmikust mõned külmad ja olime teistega ühel lainel ;) Seltskond seal oli tore nagu alati...nalja sai nii, et kõhulihased on veel tänagi haiged.....aga see vist on ka sellest, et ma ei ole miljon aastat oma kõhulihaseid treeninud :D
Kahjuks me seal kaua ei saanud olla, sest pidasime õigeks siiski magama minna, sest mine tea...äkki kavatseb vihmamees tagasi tulla ja öö läbi meid vihmaga õnnistada. Uneplaan oli küll hea plaan, kuid ei...und ei tulnud, sest peas olid ühed mõtted, mis ei lasknud magama jääda. Mõtted olid ilusad ja seepärast ma neid ei süüdistagi, kuid ikkagi......teisel katsel uinuda see mul õnnestus.

Laupäeva õhtul on meil plaanis avalik pidu kogu laagristaffi jaoks....


Eks siis näha ole, mis sellest peost kujuneb. Põhjus, miks see pidu korraldatakse on see, et järgmisel nädalal lahkuvad laagrist päris palju inimesi (ka mina) ja siis mõeldi, et võiks nö sellise lahkumispeo teha. ;)

No comments:

Post a Comment