D-Day +15
Oma tänase blogi alustuseks tahan öelda, et minu läpakas hakkab segi minema. Ei saa enam normaalselt trükkida, sest arvuti arvab, et ta võib mõne tähe asemel mul hoopis numbreid trükkida. :S see on mind tõsiselt välja vihastanud ja ma ei tea kuidas asja parandada ja ei saa aru milles üldse probleem on. :S
Nüüd olen sunnitud oma blogi kribama teise arvuti tagant....nõme! Aga parem kui mitte midagi.
Täna oli meil siis shopingu päev plaanis. Enne seda pidime terve suure koorma täie kruusa jõusaali telgi ümber laiali lükkama. Kuna laagri territooriumile ei lasta lisaks eeslitele ka suuri autosid, siis olid kohalikud kruusatoojad sunnitud selle meile aia tagant kärudega platsile tooma.
Kuna päike hakkas juba suhteliselt varakult kütma, siis seda kruusa riisumist ei olnud just kõige lihtsam teha, kuid mis teha...tuli teha kuna kruus oli kohal.
Lõuna söödud asusime kohe linna poole teele, sest aega ei olnud raisata. Esimese asjana läksime kohalikku postkontorisse, sest meil oli üht-teist vaja ära saata. No on ikka süsteem seal :) Andsime posu ümbrikke postitöötaja kätte, kes lasi need omakorda läbi mingist kahtlasest kiviajast pärit masina, mida ta usinasti vändast keerutass ja siis keeras seal mingeid rattaid ja lasi ümbrikud uuesti sealt läbi. Tuli välja, et see metallijurakas trükkis ümbrikele peale templid. Hmm...ok...olen ju Sukkuris. Nagu kohalikud ise ütlevad, siis siin ei tasu milleski imestada - sa oled Sukkuris :D
Ok...templid peal....siis andis too postimees meile arve ja suunas meid ümbrikutega teise kassasse. Andsime need siis seal istuvale vellele, kes hakkas käsitsi kirjutama mingeid pabereid....sain aru, et kviitungid vms. Aga käsitsi...omal tal oli arvutimolu nina ees. Strange?! Quaisar siis ütles mulle, et siin ei ole arvuteid, neil on vaid monitorid laua peal, et asi uhkem välja paistaks :) Selgeeee......ha ha haaa....kui nii, siis nii. No las kutt siis kirjutab käsitsi edasi neid mis iganes kviitungeid. Kuna meil oli ümbrikke tükki 10, siis võttis see ikka hulga aega, enne kui see töö ühele poole sai. Selle aja oodates ma lihtsalt jälgisin, mida ja kuidas postkontori töötajad klaasi taga tööd usinasti vihuvad. Kõik asjad käivad neil käsikirjas. Kogu andme värk on neil mega suurtes kaustades, mis on ka vist pärit Ramses II ajast. Kuidas nad küll mingit süsteemi omavad ja kuidas nad midagi kuskilt paberite vahelt üles leiavad?? Ok, ka meil oli kunagi kõik süsteemid ja muud asjad käsikirjas ja ilusasti kaustades, kuid siiski, meil oli olemas väga selge süsteem ja kartoteek. Kuid siin....hmm...kõik paberkaustad ja mapid näevad välja täpselt ühesugused...nende virnad on meetri kõrgused ja vedelevad kõikjal laiali. Ma küll saan aru, et mul ei tasu oma pead selle asjaga suurt vaevata, kuid ikkagi.
Niih...kviitungid või mis iganes paberijupid käes, võttis kutt kätte normaalse templi ja lõi igale ümbrikule peale veel ühe templi. Hmm....kas mõni puhas pind ka ümbrikule jääb?? :D
Edasi Aghas Store'i! Teel sinna möödusime Sukkuri linna suurimast tuletõrje depoost. Just...suurimast, lugesite õigesti! ;) aga asja teeb natuke murelikuks see tõsiasi, et garaažis seisis ilusasti viis punast masinat. FIRE tekstid ilusasti peal ja tundus, et ok...not bad.....aga...5 autot võib ju olla (ei tea...näitamiseks vist ainult), sest nendel autodel pole peal ei tilkagi vett ega ka grammigi varustust. Ja tööd teeb seal depoos vaid kaks meest. Haaa.....suurim depoo linnas, viie autoga, kus pole peal mitte midagi peale auto iseenda ja kaks meest peavad siis viie kasutu autoga tegema nägu, et nad midagi päästa või kustutada suudavad. St...kui kuskil midagi põlema läheb, siis tuleb hakata vist tõsiselt palvetama ja seejärel kiiresti jooksma hakkama kuhugi poole. Enne tuleb aga veenduda, et sa ikka ohutus suunas jooksed. Ei kujuta ette, mis veel teistes, väiksemates depoodes on. Eeslid suurte veetünnidega?? Aga me oleme ju Sukkuris....siin on kõik võimalik.
Üks hea asi ikkagi selle asja juures on.....mehed said omale uued vormid :D
Aga nüüd sellest Aghas Store'st. See on selline äge kauplus-pood, kust vist enamus meile laagrisse tulev kaup ja muu asi tuleb. Tundus nagu mingi sõprussidemetega koht olevat. Sest kui sisse astusime, siis võeti meid vastu nagu omasid. Quaisari mingi hea tuttav on vist poe omanik jne?! Igal juhul....meile toodi kohe Coca Colat, pakuti shokolaadi ja siis hakkasime äri asju ajama. Meil on vaja seda, seda, ja veel seda ning ka seda. Noh...poes neid asju muidugi ei olnud, kuid mingid kullerid saadeti kohe linnapeale neid asju kokku kraapima meie jaoks. Meie aga istusime mõnusasti poes nagu kunnid ja ootasime kui kullerid nänniga tagasi tilkuma hakkasid. Kõik vajaliku me ka saime. Vahepeal käisime ise aga kuskil eemal poes keetmisspiraali otsimas ja selle leidmine ei valmistanud meile kuigi suurt peavalu. Neid lihtsalt on siin pea kõikjal saada :D
Oma tänase blogi alustuseks tahan öelda, et minu läpakas hakkab segi minema. Ei saa enam normaalselt trükkida, sest arvuti arvab, et ta võib mõne tähe asemel mul hoopis numbreid trükkida. :S see on mind tõsiselt välja vihastanud ja ma ei tea kuidas asja parandada ja ei saa aru milles üldse probleem on. :S
Nüüd olen sunnitud oma blogi kribama teise arvuti tagant....nõme! Aga parem kui mitte midagi.
Täna oli meil siis shopingu päev plaanis. Enne seda pidime terve suure koorma täie kruusa jõusaali telgi ümber laiali lükkama. Kuna laagri territooriumile ei lasta lisaks eeslitele ka suuri autosid, siis olid kohalikud kruusatoojad sunnitud selle meile aia tagant kärudega platsile tooma.
Kuna päike hakkas juba suhteliselt varakult kütma, siis seda kruusa riisumist ei olnud just kõige lihtsam teha, kuid mis teha...tuli teha kuna kruus oli kohal.
Lõuna söödud asusime kohe linna poole teele, sest aega ei olnud raisata. Esimese asjana läksime kohalikku postkontorisse, sest meil oli üht-teist vaja ära saata. No on ikka süsteem seal :) Andsime posu ümbrikke postitöötaja kätte, kes lasi need omakorda läbi mingist kahtlasest kiviajast pärit masina, mida ta usinasti vändast keerutass ja siis keeras seal mingeid rattaid ja lasi ümbrikud uuesti sealt läbi. Tuli välja, et see metallijurakas trükkis ümbrikele peale templid. Hmm...ok...olen ju Sukkuris. Nagu kohalikud ise ütlevad, siis siin ei tasu milleski imestada - sa oled Sukkuris :D
Ok...templid peal....siis andis too postimees meile arve ja suunas meid ümbrikutega teise kassasse. Andsime need siis seal istuvale vellele, kes hakkas käsitsi kirjutama mingeid pabereid....sain aru, et kviitungid vms. Aga käsitsi...omal tal oli arvutimolu nina ees. Strange?! Quaisar siis ütles mulle, et siin ei ole arvuteid, neil on vaid monitorid laua peal, et asi uhkem välja paistaks :) Selgeeee......ha ha haaa....kui nii, siis nii. No las kutt siis kirjutab käsitsi edasi neid mis iganes kviitungeid. Kuna meil oli ümbrikke tükki 10, siis võttis see ikka hulga aega, enne kui see töö ühele poole sai. Selle aja oodates ma lihtsalt jälgisin, mida ja kuidas postkontori töötajad klaasi taga tööd usinasti vihuvad. Kõik asjad käivad neil käsikirjas. Kogu andme värk on neil mega suurtes kaustades, mis on ka vist pärit Ramses II ajast. Kuidas nad küll mingit süsteemi omavad ja kuidas nad midagi kuskilt paberite vahelt üles leiavad?? Ok, ka meil oli kunagi kõik süsteemid ja muud asjad käsikirjas ja ilusasti kaustades, kuid siiski, meil oli olemas väga selge süsteem ja kartoteek. Kuid siin....hmm...kõik paberkaustad ja mapid näevad välja täpselt ühesugused...nende virnad on meetri kõrgused ja vedelevad kõikjal laiali. Ma küll saan aru, et mul ei tasu oma pead selle asjaga suurt vaevata, kuid ikkagi.
Niih...kviitungid või mis iganes paberijupid käes, võttis kutt kätte normaalse templi ja lõi igale ümbrikule peale veel ühe templi. Hmm....kas mõni puhas pind ka ümbrikule jääb?? :D
Edasi Aghas Store'i! Teel sinna möödusime Sukkuri linna suurimast tuletõrje depoost. Just...suurimast, lugesite õigesti! ;) aga asja teeb natuke murelikuks see tõsiasi, et garaažis seisis ilusasti viis punast masinat. FIRE tekstid ilusasti peal ja tundus, et ok...not bad.....aga...5 autot võib ju olla (ei tea...näitamiseks vist ainult), sest nendel autodel pole peal ei tilkagi vett ega ka grammigi varustust. Ja tööd teeb seal depoos vaid kaks meest. Haaa.....suurim depoo linnas, viie autoga, kus pole peal mitte midagi peale auto iseenda ja kaks meest peavad siis viie kasutu autoga tegema nägu, et nad midagi päästa või kustutada suudavad. St...kui kuskil midagi põlema läheb, siis tuleb hakata vist tõsiselt palvetama ja seejärel kiiresti jooksma hakkama kuhugi poole. Enne tuleb aga veenduda, et sa ikka ohutus suunas jooksed. Ei kujuta ette, mis veel teistes, väiksemates depoodes on. Eeslid suurte veetünnidega?? Aga me oleme ju Sukkuris....siin on kõik võimalik.
Üks hea asi ikkagi selle asja juures on.....mehed said omale uued vormid :D
Aga nüüd sellest Aghas Store'st. See on selline äge kauplus-pood, kust vist enamus meile laagrisse tulev kaup ja muu asi tuleb. Tundus nagu mingi sõprussidemetega koht olevat. Sest kui sisse astusime, siis võeti meid vastu nagu omasid. Quaisari mingi hea tuttav on vist poe omanik jne?! Igal juhul....meile toodi kohe Coca Colat, pakuti shokolaadi ja siis hakkasime äri asju ajama. Meil on vaja seda, seda, ja veel seda ning ka seda. Noh...poes neid asju muidugi ei olnud, kuid mingid kullerid saadeti kohe linnapeale neid asju kokku kraapima meie jaoks. Meie aga istusime mõnusasti poes nagu kunnid ja ootasime kui kullerid nänniga tagasi tilkuma hakkasid. Kõik vajaliku me ka saime. Vahepeal käisime ise aga kuskil eemal poes keetmisspiraali otsimas ja selle leidmine ei valmistanud meile kuigi suurt peavalu. Neid lihtsalt on siin pea kõikjal saada :D
 |
| Aghas Store |
 |
| business käib :) |
 |
| Cola |
Kogu kaup koos, auto peale ja suund Sukkuri linna suure silla suunas. Tegelikult on seal Induse jõe tamm tehtud ja eemal tuttuus sild. Läksime seda kaema. Oma silm on ju ikkagi kuningas ;)
Kui meie oleme harjunud, et keset mistahes silda ei ole eriti soovituslik auto suvaliselt keset teed vedelema jätta, siis siin....hmm...jäta kus tahad. Nii ka meie....siin!!!! Autost välja...kohustuslikud fotod ja siis autosse tagasi.
Teel laagri poole sattusime suurde liiklusummikusse. Mis mõttes!!?? Kõik liikusid just täpselt sedasi nagu ise tahtsid, kes risti, kes tagurpidi, kes inimeste vahelt slaalomis. Ühesõnaga...kõik proovisid kuidagigi sellest ummiskust läbi murda ja edasi liikuda. Meile aga selline segasumma mitte kuidagi ei meeldinud...meie endi huvides.....aga ei saa tagasi ka enam minna....sest seljataga oli täpselt samasugune ummik. Meil tiksus juba aeg selga...ja sedasi seista ei olnud ka kuigi turvaline enam....."Sami...can you get us f*** out of here somehow!" - seda muidugi mitte käskivas toonis...pigem naljatades. Ja siis hakkas maailma parim autojuht tegema selliseid manöövreid, mis sundisid kohati ka silmi sulgema, sest napikaid oli ikka päris palju.....kuid me vähemalt liikusime edasi ja see meile meeldis. Arvan, et kui keegi suudab ellu jääda siinses liikluses, siis ta jääb ellu kustahes maailmas. See träffik siin maal on midagi sellist, mis paneb ainult ahhetama ja jumala nime valjusti ütlema.
Lõpuks olime lõksust pääsenud ja jõudsime vaid ca 20-30 minutit lubatust hiljem tagasi baasi. It happens! Saame olla uhked oma autojuhi üle, kes tõesti on väga väga osav jne. Super juht! Ja muidugi me saime ju linnast kõik, mida olime tahtnud.
Sellega oligi meie tänane päev läbi ja võisime teha ühe mõnusa kohvipausi kohalike laulukooride saatel. Teada oli ka see, et õhtusöögiks valmistavad kokad meile 3 erinevat pizzat. Oh my god! Tegelikult ka....väga kahju, et ma enne siia tulekut ennast ei kaalunud....oleks väga põnev teada, palju ma siin veedetud ajaga lõpuks juurde võtan :D
Cheers!
Kui meie oleme harjunud, et keset mistahes silda ei ole eriti soovituslik auto suvaliselt keset teed vedelema jätta, siis siin....hmm...jäta kus tahad. Nii ka meie....siin!!!! Autost välja...kohustuslikud fotod ja siis autosse tagasi.
 |
| Meie Chef ja Quaisar |
Teel laagri poole sattusime suurde liiklusummikusse. Mis mõttes!!?? Kõik liikusid just täpselt sedasi nagu ise tahtsid, kes risti, kes tagurpidi, kes inimeste vahelt slaalomis. Ühesõnaga...kõik proovisid kuidagigi sellest ummiskust läbi murda ja edasi liikuda. Meile aga selline segasumma mitte kuidagi ei meeldinud...meie endi huvides.....aga ei saa tagasi ka enam minna....sest seljataga oli täpselt samasugune ummik. Meil tiksus juba aeg selga...ja sedasi seista ei olnud ka kuigi turvaline enam....."Sami...can you get us f*** out of here somehow!" - seda muidugi mitte käskivas toonis...pigem naljatades. Ja siis hakkas maailma parim autojuht tegema selliseid manöövreid, mis sundisid kohati ka silmi sulgema, sest napikaid oli ikka päris palju.....kuid me vähemalt liikusime edasi ja see meile meeldis. Arvan, et kui keegi suudab ellu jääda siinses liikluses, siis ta jääb ellu kustahes maailmas. See träffik siin maal on midagi sellist, mis paneb ainult ahhetama ja jumala nime valjusti ütlema.
Lõpuks olime lõksust pääsenud ja jõudsime vaid ca 20-30 minutit lubatust hiljem tagasi baasi. It happens! Saame olla uhked oma autojuhi üle, kes tõesti on väga väga osav jne. Super juht! Ja muidugi me saime ju linnast kõik, mida olime tahtnud.
Sellega oligi meie tänane päev läbi ja võisime teha ühe mõnusa kohvipausi kohalike laulukooride saatel. Teada oli ka see, et õhtusöögiks valmistavad kokad meile 3 erinevat pizzat. Oh my god! Tegelikult ka....väga kahju, et ma enne siia tulekut ennast ei kaalunud....oleks väga põnev teada, palju ma siin veedetud ajaga lõpuks juurde võtan :D
Cheers!
