Möödas on 14 päeva sellest kui tagasi koju jõudsin. See kaks nädalat on olnud piisav selleks, et oma mõtteid koondada ja teha omi järeldusi möödunud kuust Pakistanis.
Siinkohal ei taha ma laskuda detailidesse ja väga sügavale oma mõtetesse ja tunnetesse, mis see missioon minus on tekitanud ja mida andnud. Jätan need enda teada! ;)
Seal olles tutvusin ma paljude huvitavate inimestega. Kellega sain rohkem sõbraks, kellega vähem, kuid neid inimesi oleks mul kindlasti hea meel näha veel kunagi kuskil missioonidel või siis mõnes muus olukorras. Kindlasti andis see missioon mulle juurde palju enesekindlust, oskusi, teadmisi, avardas silmaringi ning sain juurde uusi ja häid tutvusi. Kindlasti rikastas see missioon mind ka hingetasandilt ja seda vaid positiivselt.
Arvan, et kui sellises riigis/piirkonnas olla, siis võiks antud kultuuri kohta ka vähe rohkem teada. Seda ma seal ka tegin. Seal olles püüdsin mõista kohalikke. Uurisin nende kultuuri kohta, pärisin nende kommete ja reeglite kohta ning väheke tundsin huvi ka islamiusu vastu. See kõik rikastas minu teadmiste pagasit ja minu eelarvamused islamiusu ja moslemite vastu muutus 180 kraadi. Ma olen tänulik selle eest!
Nagu mulle juba enne sinna minekut öeldi, siis missioonid jätavad suure jälje - sõltuvuse. Jah...ja nii ongi! Hõõrun vaikselt käsi ja jalgki kraabib maapinda, et saaks vaid kuhugi taas minna. Ükspuha siis kuhu ja millisele missioonile. Muidugi loodaks saada kuhugi demineerimisalasele missile, kuid eks näis.....iga asi, omal ajal.
Kokkuvõttes tahaksin öelda, et mul on väga hea meel, et ma sinna missioonile üldse sain. Mul oli seal meeletult tore olla, nautisin igat oma hetke seal. Thats for sure! Kahju, et see vaid nii vähe aega kestis....(oleks võinud kauem olla).
Samuti on äärmiselt tore teada, et minu tegemistel hoidis pidevalt peal päris arvestatav hulk inimesi ning nende tagasiside mulle on olnud vaid väga positiivne! Kes on öelnud, et ma võiksin sellest raamatu kirjuta, kes ütles, et võiksin hoopiski kirjanikuks hakata jms. Arvan siiski, et jäägu see jutt siin siiski blogiks ja VÕIB-OLLA juhtub sellega ka midagi muud tulevikus, kuid kirjanikuks ma ei saa ja ei kaalugi seda.
Tänud kõigile!
Siinkohal ei taha ma laskuda detailidesse ja väga sügavale oma mõtetesse ja tunnetesse, mis see missioon minus on tekitanud ja mida andnud. Jätan need enda teada! ;)
Seal olles tutvusin ma paljude huvitavate inimestega. Kellega sain rohkem sõbraks, kellega vähem, kuid neid inimesi oleks mul kindlasti hea meel näha veel kunagi kuskil missioonidel või siis mõnes muus olukorras. Kindlasti andis see missioon mulle juurde palju enesekindlust, oskusi, teadmisi, avardas silmaringi ning sain juurde uusi ja häid tutvusi. Kindlasti rikastas see missioon mind ka hingetasandilt ja seda vaid positiivselt.
Arvan, et kui sellises riigis/piirkonnas olla, siis võiks antud kultuuri kohta ka vähe rohkem teada. Seda ma seal ka tegin. Seal olles püüdsin mõista kohalikke. Uurisin nende kultuuri kohta, pärisin nende kommete ja reeglite kohta ning väheke tundsin huvi ka islamiusu vastu. See kõik rikastas minu teadmiste pagasit ja minu eelarvamused islamiusu ja moslemite vastu muutus 180 kraadi. Ma olen tänulik selle eest!
Nagu mulle juba enne sinna minekut öeldi, siis missioonid jätavad suure jälje - sõltuvuse. Jah...ja nii ongi! Hõõrun vaikselt käsi ja jalgki kraabib maapinda, et saaks vaid kuhugi taas minna. Ükspuha siis kuhu ja millisele missioonile. Muidugi loodaks saada kuhugi demineerimisalasele missile, kuid eks näis.....iga asi, omal ajal.
Kokkuvõttes tahaksin öelda, et mul on väga hea meel, et ma sinna missioonile üldse sain. Mul oli seal meeletult tore olla, nautisin igat oma hetke seal. Thats for sure! Kahju, et see vaid nii vähe aega kestis....(oleks võinud kauem olla).
Samuti on äärmiselt tore teada, et minu tegemistel hoidis pidevalt peal päris arvestatav hulk inimesi ning nende tagasiside mulle on olnud vaid väga positiivne! Kes on öelnud, et ma võiksin sellest raamatu kirjuta, kes ütles, et võiksin hoopiski kirjanikuks hakata jms. Arvan siiski, et jäägu see jutt siin siiski blogiks ja VÕIB-OLLA juhtub sellega ka midagi muud tulevikus, kuid kirjanikuks ma ei saa ja ei kaalugi seda.
Tänud kõigile!
- THE END -
and now some pics:
 |
| Grazy IHP team :)) |
 |
| tuletõrje - piiskagi vett ja varustust! :/ |
 |
| Knüüt knüüt.....a chef! |
 |
| Kurikuulsad sinised veepaagid ja uus toruühendus. |
 |
| lõbus raffas :D |
 |
| veel lõbusam raffas :D |
_______
If you can read this, then you do not need a glasses! ;)
____________
