D-Day +29
Kui reede öösel vastu laupäeva oli mul tegemist magama jäämisega, siis lootsin ise veel südamest, et öösel rohkem ärkama ei pea vihma pärast. Ja ei ärganudki....kuid vihmamees tuli öösel tagasi ja õnnistas meid veel vihma märjukesega ;)
Hommikul tuli tegelema hakata vihmakahjustuste likvideerimisega. Miks üldse vesi telgikatustele tekib...seepärast, et telgid ise on viilkatusega ja sinna vesi ei jää. Vesi jääb aga telkide nö külgedel olevatele horisontaalsetele päiksevarjudele ja sinna jääb seda palju. Suured veekotid tekivad sinna ja kui neid regulaarselt vihmasaju ajal ei tühjenda, siis muutub see mass nii raskeks, et võib lõhkuma hakata jne.
Hommikul siis tegelesime selle tööga...paaris kohas tuli horisontaalkatuste metallpostid uuesti püsti tõsta...ära pingutada jne. Terve hommikupoolik kulus selle korralageduse likvideerimiseks.
Peale lõunat andsin nö ohjad täielikult üle uuele camp technician-ile ja ise hakkasin nautima viimaseid hetki siin laagris. Ei teinudki mitte midagi....lebotasin niisama ja aitasin mõningates asjades veel uud tehnikut, kuid põhimõtteliselt on tema nüüd vastutav.
Õhtul see lubatud pidu. Hmm....vägev! Seda ei saa väga seletada, mis toimus, sest see oli tõeliselt fun.
Algas see siis suure grillpeoga, kus pakuti loomaliha, kana ja lamba ribisid....mmm....nämm. Pidu jätkus siis jõusaali jaoks planeeritud telgis, kus oli kohale tulnud kohalik ansambel, kes ei hoidnud ühtegi detsibelli tagasi ja pani rahva üsna kiiresti puusi nõksutama ja tantsima. Rahvas kaifis ja fännas kogu pidu täiel rinnal. Oli tunda, et rahvale oli midagi sellist hädasti vaja....ennast lõdvaks lasta....tantsida, tunda end hästi, lobiseda ja nautida kogu seltskonda. Kuna laagrist lahkun mina ja üks väga tore neiu Aiedah, siis pidime ka nö oma viimased kõned pidama, kus siis tänasime kõiki ette-taha ja lubasime, et näeme kindlasti kuskil tulevikus veel. Kurbus tuli hinge, sest kõik need inimesed siin on väga toredad ja paljudega saime päris headeks tuttavateks ja kahju on nendega hüvasti jätta. Ja tundub, et ka kõigil teistel on kurb meel, et me lahkume.....mõned isegi ütlesid, et ma ei saa ära minna....lihtsalt ei saa ja kõik :D Cheers Friends!!!! I'm gonna miss you all!!!
Aga pidu jätkus täiega...bänd küll lõpetas, kuid ega me siis niisama tühja ei passinud seal. Aiedah tõi kohale oma läpaka, ühendasime selle võimendusega ja pidu jätkus! ;) Rahvas oli totaalselt grazy! - seda muidugi kõige paremas tähenduses. Mingi hetk võtsime kätte bändi trummid ja hakkasime nendega muusikale rütmi kaasa taguma, mis oli maru koomiline tegevus. Nagu juba eespool mainisin, siis seda pidu ei anna kuidagi siin sõnadega seletada, et mida seal täpselt tehti ja kuidas oli....seda pidanuks ise nägema ja kohal olema. Aga selline farewell party oli väga vahva! Tänud kõigile!
Kui reede öösel vastu laupäeva oli mul tegemist magama jäämisega, siis lootsin ise veel südamest, et öösel rohkem ärkama ei pea vihma pärast. Ja ei ärganudki....kuid vihmamees tuli öösel tagasi ja õnnistas meid veel vihma märjukesega ;)
Hommikul tuli tegelema hakata vihmakahjustuste likvideerimisega. Miks üldse vesi telgikatustele tekib...seepärast, et telgid ise on viilkatusega ja sinna vesi ei jää. Vesi jääb aga telkide nö külgedel olevatele horisontaalsetele päiksevarjudele ja sinna jääb seda palju. Suured veekotid tekivad sinna ja kui neid regulaarselt vihmasaju ajal ei tühjenda, siis muutub see mass nii raskeks, et võib lõhkuma hakata jne.
Hommikul siis tegelesime selle tööga...paaris kohas tuli horisontaalkatuste metallpostid uuesti püsti tõsta...ära pingutada jne. Terve hommikupoolik kulus selle korralageduse likvideerimiseks.
Peale lõunat andsin nö ohjad täielikult üle uuele camp technician-ile ja ise hakkasin nautima viimaseid hetki siin laagris. Ei teinudki mitte midagi....lebotasin niisama ja aitasin mõningates asjades veel uud tehnikut, kuid põhimõtteliselt on tema nüüd vastutav.
Õhtul see lubatud pidu. Hmm....vägev! Seda ei saa väga seletada, mis toimus, sest see oli tõeliselt fun.
Algas see siis suure grillpeoga, kus pakuti loomaliha, kana ja lamba ribisid....mmm....nämm. Pidu jätkus siis jõusaali jaoks planeeritud telgis, kus oli kohale tulnud kohalik ansambel, kes ei hoidnud ühtegi detsibelli tagasi ja pani rahva üsna kiiresti puusi nõksutama ja tantsima. Rahvas kaifis ja fännas kogu pidu täiel rinnal. Oli tunda, et rahvale oli midagi sellist hädasti vaja....ennast lõdvaks lasta....tantsida, tunda end hästi, lobiseda ja nautida kogu seltskonda. Kuna laagrist lahkun mina ja üks väga tore neiu Aiedah, siis pidime ka nö oma viimased kõned pidama, kus siis tänasime kõiki ette-taha ja lubasime, et näeme kindlasti kuskil tulevikus veel. Kurbus tuli hinge, sest kõik need inimesed siin on väga toredad ja paljudega saime päris headeks tuttavateks ja kahju on nendega hüvasti jätta. Ja tundub, et ka kõigil teistel on kurb meel, et me lahkume.....mõned isegi ütlesid, et ma ei saa ära minna....lihtsalt ei saa ja kõik :D Cheers Friends!!!! I'm gonna miss you all!!!
Aga pidu jätkus täiega...bänd küll lõpetas, kuid ega me siis niisama tühja ei passinud seal. Aiedah tõi kohale oma läpaka, ühendasime selle võimendusega ja pidu jätkus! ;) Rahvas oli totaalselt grazy! - seda muidugi kõige paremas tähenduses. Mingi hetk võtsime kätte bändi trummid ja hakkasime nendega muusikale rütmi kaasa taguma, mis oli maru koomiline tegevus. Nagu juba eespool mainisin, siis seda pidu ei anna kuidagi siin sõnadega seletada, et mida seal täpselt tehti ja kuidas oli....seda pidanuks ise nägema ja kohal olema. Aga selline farewell party oli väga vahva! Tänud kõigile!
 |
| ansambel |
 |
| mingi osa pidulistest ja bändiliikmed (koju minejad siis rahva keskel -Aiedah on roosa rätikuga) |
 |
| mina ja Aiedah |
No comments:
Post a Comment