D-Day +25
Mis siis eile (esmaspäeval...day 24) head ning põnevat oli? Nagu lubatud, siis alustasime oma siniste veepaakide torutöödega ja ei läinudki meil kuigi kaua sellega, sest plaan oli juba korduvalt peast läbi käinud ja ootas vaid oma õiget aega. See aeg oligi esmaspäeva hommik. Tehtud! Kiiresti ja korralikult....no more leaking! ;)
Peale seda tähtsat tööd mõtlesime, et ok...kui meil on punkrites olemas joogivesi ja muu vajalik, siis seal peaks olema ka ju nö häda kergendamise koht, sest mine tea kaua seal istuma peab ja kuna keegi appi tuleb. Right?! Targad kohalikud härrad, kes meie turvalisust tagavad ütlevad, et Rangerid tulevad kiiresti ja maksimum aeg seal all...hmm...2 tundi. Anyway...mingi koht ju peaks seal ikkagi olema...ei saa ju keset punkrit maha kükitada või siis meeshärrad punkri seinale lasta...või veel hullem kui nr 2 on tulemas :D - mis siis saab? :)) ok...too much information...I see!
Pidime midagi väga lihtsat ja samas toimivat välja mõtlema. Köis, kile, prügikast (selline kitsas ja samas kandiline...just paras kõrgus kus peal kaksiratsi istuda ja siis....hmmm...ennast kergendada). Mõeldud sai siis nii nõrgema sugupoole kui ka meessugu peale. Seega...ei mingit diskrimineerimist....kõik võrdsed...vähemasti seal all punkris ;) Kokkuvõttes sai asjast päris hea asi....nimeks tal "Luxury crapper" ;) Nüüd on siis kahes punkris olemas privaatne nurgake...kile-kaardinad ees...tee seal siis mida iganes tahad...palvetad, nutad või kergendad ennast. Seal oled sa üksi ;) Otseloomulikult sai punkreid veel veidi tuunitud ja sinna said seinale ka taskulambid, et kui peaks elekter kaduma (mis minu isiklust vaatevinklist võiks just olla pahade kavatsustega inimeste esimene sihtmärk - generaatorid?), siis on midagigi, mis valgust näitab, et keegi kellelegi peale ei astuks või veel hullemat. No mine tea, mida inimesed pimedas tegema võivad hakata...you know! ;) Olgu...punkrid tuunitud...torud parandatud....ja rohkem nagu ei olegi midagi teha. Hehh...ja ega ei olnudki. See kogu eelpool mainitu võttiski pea terve tööpäeva ja viimased tunnid me lihtsalt olime nö valvel kui peaks meie abi keegi vajama. :P
Selline see esmaspäev siis oligi...päev, mis alustas minu viimase nädala siin.
Räägime siis teisipäevast (day 25) kah miskit.....
Ee...või siiski mitte?? Kindlasti kõik ootasid, et kuidas see päev siis mul tegelikult läks...ikkagi minu sünnipäev ja väikestviisi juubel ka veel tagatipuks. Noh...mis ta läks....nagu lugesite...töiselt ;) Olles aus, siis ma olengi oma sünnipäevadel tavaliselt selline tagasihoidlik...hoian madalat profiili jne jne. Lootsin terve päeva, et keegi jumala eest mingit elu supraisi mulle siin laagris ei teeks ja nii see päev läkski....minu lootused olid peaaegu et täitunud....kui jõudis kätte meie IHP meeskonna privaat briifing. Astudes meie nö tsooni...kargasid teised tiimikaaslased püsti ning kukkusid mulle sünnipäevalaulu laulma....ja laual oli veel lisaks tort (uue koka kätetöö) ja kohvi jne. Ok....nad suutsid mind üllatada...tõsiselt....tegelikult ma kartsin, et midagi juhtub raudselt õhtuse sööma ajal, sest tavaliselt on meil seal kombeks siis kogu rahva ees pidupäeva või laagrist lahkumise puhul tort või kook anda jne. Aga nad tegid seda enne söömat ja meie enda tiimi keskel, mis oli isegi kõige parem lahendus. Tänud neile!
Vot nii...saite nüüd ka midagigi minu sünnipäevast. Aga oot...see pole veel tegelikult kõik. Hommikul sain kõne teisest maailma otsast Argentiinast ja see oli superlux ja ilus kui ka armas õnnitluskõne, olenemata isegi sellest, et ühendus ei olnud just kõige parem, aga olulise sain ma kätte. Tähh!
Lisaks sain rõõmustava sõnumi oma ühelt väga väga healt sõbralt, kes teatas, et nende perre on sündinud imearmas neiu - vot see oli väga lahe sünnipäevakink minule ja muidugi ka nende perele ennekõike. Palju õnne teile Panneli perekond! ;)
Ja õhtul....hellasid mulle veel kaks minu üli head sõpra, kes mulle koos õnne soovisid...mmm kui lahe! Tänud ka teile perek. Ild! ;)
Tore on saada lähedastelt ja kallitelt inimestelt kõnesid või õnnitlusi kui oled kodust kaugle ära. Tänud tegelikult kõigile, kes mind ükspuha mis moel meeles pidasid! ;) TÄNAN!
Mis siis eile (esmaspäeval...day 24) head ning põnevat oli? Nagu lubatud, siis alustasime oma siniste veepaakide torutöödega ja ei läinudki meil kuigi kaua sellega, sest plaan oli juba korduvalt peast läbi käinud ja ootas vaid oma õiget aega. See aeg oligi esmaspäeva hommik. Tehtud! Kiiresti ja korralikult....no more leaking! ;)
Peale seda tähtsat tööd mõtlesime, et ok...kui meil on punkrites olemas joogivesi ja muu vajalik, siis seal peaks olema ka ju nö häda kergendamise koht, sest mine tea kaua seal istuma peab ja kuna keegi appi tuleb. Right?! Targad kohalikud härrad, kes meie turvalisust tagavad ütlevad, et Rangerid tulevad kiiresti ja maksimum aeg seal all...hmm...2 tundi. Anyway...mingi koht ju peaks seal ikkagi olema...ei saa ju keset punkrit maha kükitada või siis meeshärrad punkri seinale lasta...või veel hullem kui nr 2 on tulemas :D - mis siis saab? :)) ok...too much information...I see!
Pidime midagi väga lihtsat ja samas toimivat välja mõtlema. Köis, kile, prügikast (selline kitsas ja samas kandiline...just paras kõrgus kus peal kaksiratsi istuda ja siis....hmmm...ennast kergendada). Mõeldud sai siis nii nõrgema sugupoole kui ka meessugu peale. Seega...ei mingit diskrimineerimist....kõik võrdsed...vähemasti seal all punkris ;) Kokkuvõttes sai asjast päris hea asi....nimeks tal "Luxury crapper" ;) Nüüd on siis kahes punkris olemas privaatne nurgake...kile-kaardinad ees...tee seal siis mida iganes tahad...palvetad, nutad või kergendad ennast. Seal oled sa üksi ;) Otseloomulikult sai punkreid veel veidi tuunitud ja sinna said seinale ka taskulambid, et kui peaks elekter kaduma (mis minu isiklust vaatevinklist võiks just olla pahade kavatsustega inimeste esimene sihtmärk - generaatorid?), siis on midagigi, mis valgust näitab, et keegi kellelegi peale ei astuks või veel hullemat. No mine tea, mida inimesed pimedas tegema võivad hakata...you know! ;) Olgu...punkrid tuunitud...torud parandatud....ja rohkem nagu ei olegi midagi teha. Hehh...ja ega ei olnudki. See kogu eelpool mainitu võttiski pea terve tööpäeva ja viimased tunnid me lihtsalt olime nö valvel kui peaks meie abi keegi vajama. :P
Selline see esmaspäev siis oligi...päev, mis alustas minu viimase nädala siin.
Räägime siis teisipäevast (day 25) kah miskit.....
Ee...või siiski mitte?? Kindlasti kõik ootasid, et kuidas see päev siis mul tegelikult läks...ikkagi minu sünnipäev ja väikestviisi juubel ka veel tagatipuks. Noh...mis ta läks....nagu lugesite...töiselt ;) Olles aus, siis ma olengi oma sünnipäevadel tavaliselt selline tagasihoidlik...hoian madalat profiili jne jne. Lootsin terve päeva, et keegi jumala eest mingit elu supraisi mulle siin laagris ei teeks ja nii see päev läkski....minu lootused olid peaaegu et täitunud....kui jõudis kätte meie IHP meeskonna privaat briifing. Astudes meie nö tsooni...kargasid teised tiimikaaslased püsti ning kukkusid mulle sünnipäevalaulu laulma....ja laual oli veel lisaks tort (uue koka kätetöö) ja kohvi jne. Ok....nad suutsid mind üllatada...tõsiselt....tegelikult ma kartsin, et midagi juhtub raudselt õhtuse sööma ajal, sest tavaliselt on meil seal kombeks siis kogu rahva ees pidupäeva või laagrist lahkumise puhul tort või kook anda jne. Aga nad tegid seda enne söömat ja meie enda tiimi keskel, mis oli isegi kõige parem lahendus. Tänud neile!
 |
| Vasakult: uus camp tech. Kristian, uus chef Knut, mina, meedik Kaj ja elektroonik Ingo |
Lisaks sain rõõmustava sõnumi oma ühelt väga väga healt sõbralt, kes teatas, et nende perre on sündinud imearmas neiu - vot see oli väga lahe sünnipäevakink minule ja muidugi ka nende perele ennekõike. Palju õnne teile Panneli perekond! ;)
Ja õhtul....hellasid mulle veel kaks minu üli head sõpra, kes mulle koos õnne soovisid...mmm kui lahe! Tänud ka teile perek. Ild! ;)
Tore on saada lähedastelt ja kallitelt inimestelt kõnesid või õnnitlusi kui oled kodust kaugle ära. Tänud tegelikult kõigile, kes mind ükspuha mis moel meeles pidasid! ;) TÄNAN!
Nüüd aga teisipäeva (day 25) juurde tagasi.....
Hommikul selgus, et üks meie meestest on rivist väljas, st "one men down"....minu uus asendaja. Tuli välja, et kutil on palavik ja tema kohustus on täna voodis püsida ja end ravida. Arvatavasti on tal külmetus või miskit sellist, sest juba siia jõudes oli ta nohune ja mitte just kõige parema tervise juures.
Olin taas üksi....;) aga see ei takistanud mind töötamast. Täna võtsin kätte ja hakkasin duššikabiinide torustikke puhastama ja võtsin lahti ka veepumbad. Oi oi oi, mis sodi seal sees oli....ime pole, et vesi ära ei voola ja pump korralikult ei tööta. Vjhuuuuuuu......it was disgusting - kuid keegi peab seda tegema ja selleks olengi siin mina. Seda tööd tegin rahulikult....venitasin sellega päeva õhtusse kui nii võib öelda. Homseks jäi veel kaks kabiini ja üks pump. ;)
Ja selline üksluine päev oli minu teisipäev....siin on jäänud mul veel olla 5 päeva.
