D-Day +2


Pühapäevad on siin laagris üldisele staffile vabad, kuid IHP meeskond peab siiski olema stand-by olekus ja tehakse vaid eluks vajalikud asjad ära...üldiselt puhkab ka IHP meeskond.
Minu esimene pühapäeva siin :) ärkama peab hiljem :D, sest hommikueine on samuti hiljem.....kuid siiski pidin ärkama kell 7, sest oma kaasmaalane tuleb ju lennujaama saata. Pole hullu....isegi äratuskella ei olnud vaja. Arvestades seda, et magama sain mingi poole kahe paiku öösel ja tõusin ise enne kella seitset hommikul, siis tundub nagu ei oleks mind see kogu reis siia ja esimene päev laagris grammigi väsitanud.
Andsin oma lisapagasi koti sõbrale, et ta saaks kõik oma kingi stuffi kuhugi ära mahutada...ja minul ei ole seda vaja ka, sest enda kotis on mul hulganisti ruumi :D
Kiire kohvi....tiimliider kaasa ning asjad meie tõlla peale ning minekut. Kutil peaks kell 9.30 lennuk minema...seega...peaks vähemalt tund enne kohal olema...kuid meil aega on, aega on :P
Kutt lennukas maha pandud...veendutud, et turvaväravast läbi ja siis tagasi laagrisse.
Tulles tagasi laagrisse, esimene asi....hommikusöök, kus olid pannkoogid, puder, võikud, krõbinad ja mida iganes veel. Ma rääägin juuuuuu.....siin juba nälga ei jää :P
Peale pühasöömat, väike tiimi briifing. Tegime sel korral siis tutvusringi. Igaüks rääkis endast vähe pikemalt jne jne. Sest lisaks minule on tiimi tulnud veel paar kutti - paar nädalat varem küll, kuid siiski uued näod.
IHP meeskond: pealik: norrakas, Arne; kokk: norrakas Toby; elektrik: sakslane Ingo; veemees: rootslane Jan; meedik: suomen poika Kaj. Ja kõigil on niiiiiii kirev minevik ja nii erinevad missiooni kogemused....et ohohooo....tundub, et nad ainult käiks kõikjal ;)
Peale tutvusringi tuli teemaks veel see, et kell 1400 tuleb ära teha tuletõrje koolitus WFP töötajatele, kes laagris on. Kuna Kaj on meil elukutseline tuletõrjuja ja temal oli juba koolitus nö valmis tehtud-mõeldud....siis mina ja "elektermees" aitasime temal seda läbi viia.
Vahepeal jõudis helistada ka meie endine meeskonna liige, kelle me lennukasse viisime...kuna tal endal siin riigis oma telefoniga levi ei ole, siis ma ei tea, kellelt ta telefoni rotti pani ja kõne tegi, kuid sõnum oli järgmine -  "minu lend on canceldatud!" :D no shit! :) nagu oma varasemas postituses mainisin, siis lendavadki kohalikud lennukid nii nagu A l l a h seda tahab. Tema järgmine lend pidi minema 1130 ja jäime lootma, et see lend ikka toimub.
Õhtused tiimi briifingud toimuvad meil nö IHP töötoa taga olevas privaat-tsoonis ja see on ainult meie meeskonna tsoon. See ala on piiratud nö pambusseinaga ning see on ka ainus koht, kus võib särgi seljast visata ja päikest võtta ;)
Päevane tuletõrje koolitus kulges väga hästi...tegime alguses neile teoreetilist osa, näidates presentatsiooni ja peale seda tegime praktilisi harjutusi, kuidas tuletekiga kustutada, kuidas pulberkustutit kasutada jne. Tundus, et rahvale väga meeldis ja samas oli ka fun!
Peale päevast ülesannet ei toimunudki suurt mitte midagi enam. Iga üks tegi seda, mida tahtis...kes magas, kes suhtles kodustega jne. ;) Mina ise käisin ja uurisin veel laagriplatsi ning peale seda olin oma residentsis, seda siis kuni õhtusöögini.
Peale sööki - vabakava! Aitasin tiimliideril veidi arvutis teha mingeid asju ja nii see õhtu kätte rullus. Oma 2x2 luksussviiti ja blogi kribamine tuli ette võtta...lisaks jutuajamine kodustega.
Ja nii see minu esimene pühapäev läbi saigi....enne tudumist...hambad puhtaks ja tudima.

Replacement...

D-Day +1


Kohvi on siin pidevalt olemas...sööklas! Kruus kuuma kohviga näpuvahel lähme välja lõkkeplatsi juurde, kus on väga mõnus mööbel paigutatud, kus mugavalt istuda saab. Istume siis lõkkeplatsi juures kui meie juurde tuleb, minu jaoks võõras, kuid eeldan kohe, et üks minu tulevase meeskonna liige. Viisakas nagu ma olen...hops püsti, käepigistus ning enese tutvustus. "Oh...you are the Camp Techhnician's replacement?, our new guy?" Welcome on board and welcome to the Sukkur. My name is Jan and I'm the wateman here, so....how was your flight and ....bla bla bla........" ;) Ühesõnaga....mõningad tüüpküsimused mulle reisi, enesetunde ja muude sääraste asjade kohta ja siis härra läks edasi omi asju toimetama.
Kohvi joomise käigus jäi silma, et mõned kohalikud töömehed askeldavad liiva peal millegi kallal. (liiv on siin saviselt tume kui selline valge, nagu oleme harjunud nägema) Tuli välja, et nad nad tegid sinna suurelt WFP tähed, mille ümber puistasid heledat kruusa. Not bad..ütleks selle peale! Meie telgi juurde pidid nad ka IHP akronüümi maha tegema ;) vähemalt töö käib meestel - see on põhiline ;) Aga huvitav oli nende töömeetodeid vaadata, sest kõik toimuks justkui kiviajas :) tglt kaa....pikkust mõõdetakse sõrmedega....loodimist tehakse siin nööri abil jne jne. Ja fakt on see, et siine inimene tööd ei karda! Tõsised töömesilased on nad.

Kohvi joodud, läksime koos kaasmaalasega väikesele laagri ringkäigule. Näitas mulle, kus miskit asub, põhilised asjad, millega mul võib ja kindlasti ka tuleb siin olemise ajal kokku puutuda. "Vova, siin sinu töötuba, siin on meie puhketuba, siin on see office, siin on see office, siin on nüüd veepaagid, siin on pesumaja, siin duššikabiinid, siin toilet jne jne. Lühidalt....kiire tuur mööda laagrit. Ei läinudki kaua, kui nägin nüüd juba kolmandat uut meest, kellega koos tööle hakkan. Mees sakslane ja nimeks Ingo. Tema on siis meite laagri elektrik. Olime tagasi lõkkeplatsi juures! Aeg lõunat sööma minna.
Eriti oluline on siin hügieen...käsi tuleb pesta söögi alla, söögi peale. Põhimõtteliselt pidevalt...nii seebiga kui ka peale pesu desinfitseerimisvahendiga lisaks veel üle lasta. Ja seda tõesti peab tegema, sest keegi ei soovi, et mingid tervise jamad kellelgi siin laagris pihta hakkaksid jne jne. Toit oli ülivõrdes suurepärane!! Ma ei hakka lahti kribama menüüd, sest hetkel ma seda enam ei mäletagi :))) aga kiitus kokkadele!! Mehed siin on enamus mõelnud, et lootsid siia tulles kaalus alla võtta, kuid oh jama küll...ei lähe alla, tuleb juurde pidevalt :D sest süüa võib sind end surnuks :) Lisaks on alati olemas külmik, kus sees on alati karastusjoogid ning joogivee aparaat on ka olemas. Super! Söögi ajal sain ka siis ülejäänud meekonna liikmetega tuttavaks ja paljude teiste töötajatega, kes siin laagris töötavad ja koordineerivad humanitaartööd väljaspool baaslaagrit.
Peale tööd väike istumine väljas ja siis läksin security officisse, kus räägiti mulle ära ohutusreeglid ja tehti põgus ülevaade väljaspool laagris valitsevast turvalisusest jms. Peale seda kiire IHP meeskonna koosolek, kus mind siis uuesti tutvustati, rääkisin endast väheke, kes, kus ja miks jne jne :) ja mindi taas laiali. Igaüks omi asju ajama. Mina läksin, võtsin oma läpaka välja ja kukkusin ümber trükkima paberile kribatud blogi. Ja nii tuligi varsti aeg taas sööma minna ja peale ühine pläägutamine maailma asjadest jne. Eesti kutt pidi ka oma asjad kokku pakkima, sest tema lahkub laagrist järgmisel hommikul. Kas ta ka seda tegi?? ehee....tegi ta jeeee!! :D Tegi seda järgmisel hommikul :))
Õhtusöögi grande finaleks oli muidugi see, et ära minevale eesti mehele olid kokad küpsetanud koogi ja see anti pidulikult talle ka üle! Kutil ikkagi viimane õhtu laagris ja tema pilgust on ta ikka mega kurb, et peab juba siit lahkuma. Talle siin väga meeldis ja ütles, et kuu aega on niiii lühike aeg siin olla ning see möödub nagu sõrmenips....klõps ja möödas ta ongi. Seega....mehel kurb meel, kuid koogi üle oli tal väga väga hea meel ja ei osanud kuidagi tegijaid tänada. Samuti kaasnes talle sööklas olevate inimeste aplaus tehtud töö ja oldud aja eest. Väga ilus žest!
Minu esimene päev laagris lõppes siis sellises kohas nagu selleks on "nr 6" ja nii teda kutsutaksegi :D Seal oli väike lahkumise koosviibimine ja olemine.

Mingi aeg tuli kätte aeg oma koti peale ära minna ja kodustega veidi suhelda.


Good night!