Saturday, February 26, 2011

Delay....

D-Day + 22


Lugupeetud lugejad.....kuna on nüüd mööda läinud kolm päeva ja ma pole poetanud mitte sõnagi oma blogisse, siis ärge arvake, et minuga midagi juhtunud on või et kohalikud mind ära röövinud on. EIP!....kõik on maru hästi ja olen endiselt turvalises laagris ;)

Lihtsalt asi selles, et ma tundsin, et mul pole midagi tippida. Lihtsalt ei ole olnud tungi midagi kirjutada....järelikult ei ole ka midagi ohohooood juhtunud....KUID ma luban, et midagi tuleb....kindlasti....on Monday! :)

Käisin ju field tripil ja sellest ehk tahakski natuke mõne sõnaga kirjutada, kuid seda mõni teine homme.

I'm just fineeeeeeeeeeeeee......no worries!

See ya!

Wednesday, February 23, 2011

New Replacements...

D-Day +19


Niih....et siis taas Shamiana jah? No tuleb ära teha ju kuidagi. Peale hommikust briifi oli minu töö teada ja võtsin suuna taas WFP bloki poole.
Security kutt oli oma kontori ukse mõnusasti lahti jätnud, et saaksin selle riidekatte sealt kätte ja siis tuli ilmsiks see värk, et mulle öeldud riidejupi mõõtmed ei olnud üldse need, mis nad tegelikult olid. Tegelikud mõõtmed olid sellel Shamianal 5x5. :) okouuuu......minul postid püsti 3x5 mõõtmete järgi ja kui aus olla, siis seda kolme meetrit ei saa kohe mitte kuidagi pikemaks venitada, sest siis peaksin kaks posti läbi offisi lae suruma. :S mida teha.....
Ega ei jäänudki muud üle, kui tuli kaks serva jätta rippuma.....millest üks jäigi lõpuks rippuma ja see oli hea idee...teise serva aga suutsin ka läbi aretuste üles vinnata ja tulemusega jäädi rahule. Mina isiklikult mitte väga, sest kui oleks kuidagi võimalik olnud, siis oleks tahtnud, et postid seisaksid ka ikka täpselt katte mõõtmete järgi, kuid mind lohutati, et eiii....väga hea töö ja suured suured tänud, et selles asjas meid aitasid ja selle valmis pusisid.
Mõte sellest Shamianast seal nende offisite vahel tekkis ühel härral, kellel sai siiber, et kõik nõubid (nõupidamised) toimuvad neil sees....miks ei võiks olla õues koht, varjualune, kus saab kõik vajalikud asjad ära rääkida jne. Ja selline see asi nüüd välja näeb neil seal WFP blokis:

lõpptulemus siis selline
Palusin neil veel lisaks osta kaks pambusposti, et saaks antud olukorda natuke veel parandada, sest kui peaks vihma sadama hakkama, siis oi oi.....I don't wanna be there at that time or under that thing over there! ;)


Kui see värgents mul valmis sai, siis oligi aeg juba lõunale minna ;) hehh...taaskord möödus ennelõuna põrutava kiirusega nagu kuhugi oleks hullult kiire. Aga ei...siin lihtsalt lendabki aeg valguskiirusel. 
Peale lõunat aitasin veemehel natuke veemaailmas toimetada ja mingi kolme paiku tuli hädaldav püssimees minu juurde, et neil telgis ei taha vesi kraanikausist kuidagi ära voolata. Hmm...ei no jah...kui te ma ei tea...mida iganes seal muud ei peseks peale käte, siis see vesi arvatavasti ka voolaks ilusasti ära....aga olgu peale....vee mehaanik kaasa ja läksime asja tsekkima. No jaaa.....vesi tõepoolest seisab peaaegu, et ääreni kraanikausis ja ei mingit liikumise märke. Tuleb siis voolikud üle kontrollida.... hakkasime siis mööda voolikud liikuma kuni see lihtsalt telgi seina taha ära kadus ja silmside meil sellega kadus. Pime minema välja ja kogu telgi ühe külje seina lahti kaapima kruusa alt. No muidugi mõista oli seal lisaks kruusale ka sitaks muda ja savi. Võite ise arvata, milliseks ma taas sain. Aga avastime ka tegeliku põhjuse, miks vesi seal eriti väga minema voolata ei tahtnud. Üks asi kindlasti see, et kohalikud püssimehed, karvased nagu nad on, lasevad lisaks veele alla ka palju muud sodi....aga peamine põhjus oli see, et selline äge voolikuühendus oli tehtud, kus siis 32mm voolik oli ühendatud aiakastmisvooliku otsa või siis vastupidi...aiavoolik 32mm voolikule otsa. Karta on, et sinna tekib selline mõnus tropp ette. Ja nii see täpselt ka oli. Voolikuühendus lahti ja aiavoolik endaga ühes....väike läbi pesu vaja sellele teha. Voolik seest klaar....ühendasime tagasi ja voilaaa.....vesi kaob kui kerisele! ;) Püssimeestel tuju hea, meie porised....ja tööpäev selleks korraks läbi, sest....saabusid uued asendajad Norrast. 

Üks neist siis tuli minu asemele.....trollipoiss Kristian ja teine mehemürakas, kes näeb välja nagu Karlsson katuselt, tema on Knut ja vahetab välja meie Chefi. Chef ja team leader lahkuvad juba sellel laupäeval ja oligi ka viimane aeg, et koka asemele keegi tuleks. Üleandmise aeg on suht oluline, et see ei oleks vaid üks päev, vaid et ikka pikem. Minul ja Kristianil on aega poolteist nädalat, et trollipoiss saaks aimu ja elaks sisse enne kui mina siit jalga lasen. Minul oli aga üleandmise aeg vaid üks päev. Mitte just palju....kuid näed....olen elus ja asjad töötavad. Muideks...hr Knut tuli alles tagasi Haiitilt ja sai kodus olla vaid kaks päeva ja juba ta tuli siia ning jääb siia kuni laagri eksisteerimiseni. Päris grazy kutt, kuid ega need inimesed, kes missidel käivad väga normaalsed ei olegi :D 

Ja nüüd on läbi saanud ka minu 19s päev. Ruttu läheb siin! Homme on mul elektrooniku kohustused ka kukil, sest hr Ingo läheb koos liidriga  field tripile st, et lähevad kuhugi nö põllule, et näha kuidas käib humanitaartöö ja mis tegelikult väljaspool meie kivimüüre toimub. Samasugune field trip on kavas minul ja veejumalal reedel.....ootan põnevusega! ;)
Pean siis hommikul ja kella viie paiku õhtul (juhul kui nad tagasi selleks ajaks ei ole) ümber lülitama genekaid ja olema valmis kõiksugusteks elektri jamadeks....kuid olen aus ning kuna elekter pole just minu suurim sõber, siis tõesti loodan, et peale genekate ümberlülitust ma mitte mingi muu elektriga seonduvaga kokku puutuma ei pea. 

Üks meelelahutuslik muusikapala ka siia, mis on meie nr 6-e nö hümn! ;) (Derek & Clive - Jump)



Ja lisan siia veel pildi meie MotherQueenist Grace-st

Grace

Rohkem polegi midagi lisada....tuleb ära lugeda veel üks blogi ja siis võin päeva lõplikult lõppenuks pidada!

Sauh!

Tuesday, February 22, 2011

Shamiana....

D-Day +18


Ei teagi kohe millest alustada. Tänase ja eilse päevaga on toimunud nii mõndagi, kuigi samas...suurt mitte midagi peale suure töö tegemise. Kas suurest töö tegemisest on mida kirjutada??...hmm...eks näis. ;)

Mõned pildikesed pühapäevasest kraanatamisest generaatorite blokis......

kütusepaagi kraanatamine võib alata nüüd....

kütusepaagi kraanatamine oli edukas...

Esmaspäev....day 17

Kui ma olin end pühapäevasest nö "Stand by" päevast korralikult välja puhanud ja esmaspäeva hommikul oma silmad avasin, siis ei teadnud ma veel, milliseks see päev kujuneb. Kui meil on kombeks siin paljude asjade kohta öelda "on Monday", siis jah...tundus, et see Monday jõudis viimaks nüüd kätte - kõik asjad kukkusid ühte potti!

Hakkas see kõik siis taas selle sama pumba asjaga......õhk välja, vesi sisse ja fantaan! :D Not this time!  It could happen with me once, but not second time! ;) Olin kavalam...jätsin korgi õhkõrnalt augu ette...nii et õhk ja vesi seal ilusasti kõik välja sai, kuid korki tagasi keerata oli lihtsam ja seekord ma nii märjaks ei saanudki. Inimene õpib ju terve elu! 
Peale seda võtsin kätte ja plaanisin hakata valmistuma siniste veepaakide torustiku ümberehituseks. Selle töö võtsime ette kuna hetkel olev torustik lekib ja see ei ole hea ja muud lahendust ei ole, kui see välja vahetada. Esmaspäev sobis selleks tööks ideaalselt, sest pühapäeva õhtuse seisuga eeldasime, et esmaspäeva hommikuks ei ole paakides enam palju vett, sest keerasime pealetuleva vee kraani kinni. Sinisilmsed nagu me olime....olid need siiski esmaspäevaks uuesti vett täis -  keegi oli vist kraani lahti keeranud (krdi töömehed....kraan oli kinni teibitud ja suur kiri juures, et DO NOT TOUCH! Aga ega kohalikud sellest aru saa ju....ju nad arvasid, et kui see kinni teibitud ja suur kiri ka veel juures, siis tuleb just seda keerata jne...
Aga see kõik ei takistanud mul hakata torustiku legot kokku panemast. Mis, kuidas, kust, kuhu, kuhu kraan, kuhu põlv, kuhu muu....ja siis püüa leida ühendust torudele, mis vähe erinevate suurustega?! Triky...huh? aga välka nuputasin....ja põhimõtteliselt on asi koos...vaja vaid ka reaalselt katsetada...selleks aga peame ootama uut päeva!

Peale lõunat üks tunnike päikesevanni ja siis hakkasime veemehega telkide kotte ja telgikatteid puhastama, et need siis ilusasti ära pakkida selleks ajaks kui laagrit kokku panema hakatakse. Kummaline on vaid see, et miks jäeti need kotid ja katted kuhugi lohakile pori ja liiva kätte vedelema eelmiste meeskondade poolt?! Miks neid kohe korralikult ära ei pakitud, et nad puhastena säiliksid. Lohakus!!!!!!
Pesime siis neid harja ja veega ning panime päikese kätte kuivama, kuid saime jagu vaid väikesest osast kogu hunnikust, mis me laagri ühest nurgast ära vedasime. Pesutööd tuleb veel palju....thats for sure!

Kohvipaus ja siis asusime ühe suure (külalistele mõeldud) telgi klaariks tegemist. Kokku on neid suuri telke 4, kuid üks on täiesti tühi ja keegi seda ei kasuta.  
Kuna aga peale lõunat olid tiimliider, meedik ja elektroonik linna läinud, siis jäime meie veemehe ja kokaga kolmekesi asjatama. Kokk tegi omi asju ja meie siis veejumalaga pesime eelnevalt mainutud asju ning alustasime telgi klaariks tegemist. Korjasime kokku kõik voodipesud (need läksid pesumajja), voodimadratsid, kapid, toolid, lambid ja pikendusjuhtmed ning voodid. Nüüd tuleb lihtsalt ära oodata see päev, mil need kõik asjad kuhugi ära pakitakse ja siis kunagi võetakse see üks suur telk ka maha.
Seda tegime siis mingi kella poole viieni ja selleks ajaks olid ka meie teised meeskonna kaaslased laagris tagasi. Plaanisin siis korra maha istuda, et hinge tõmmata, sest päevane palavus tappis meeletult ja tööd ka palju tehtud juba, kuid siis küsis liider minu käest, et kas ma käisin WFP sektoris mingit katust aitamas üles panna.....hmm...eip :D See lihtsalt unus mul ära. Tõusin jala pealt kohe püsti ja kaapisin WFP offisite poole. Selleks vajalikud asjad olid ilusasti nende endi poolt tellitult kohale jõudnud....minu ülesanne oli see kõik püsti panna. Neli pambusposti....hunnik köit ja suur kate, mille nimeks siis Shamiana. Kuni kella 1745-ni toimetasin, et need postid püsti saaks ja esmaste vahenditega ära toestada ja siis arvasin, et aitab...tänaseks on tööd tehtud maailm. Homme ka aega......

Peale õhtusööki kiiresti arvuti taha, et oluliste inimestega suhelda ja selline rammestus tuli peale, et ei viitsinudki midagi blogisse kribada. Aga vähemalt sain suhelda nendega, kes mulle väga olulised ja selline suhtlemine õhtuti ongi alati tööpäevade lõpetuseks nagu nö "kirss tordi peal". 

Üks tragikoomiline jutuke ka lisaks siia veel esmaspäevast kui kolm meie tiimiliiget linnas käisid. :D
Olid nad siis kõik omad toimetamised linnas ära teinud ja olid teel tagasi laagrisse kui kuskil tee peal järsku tagumisel istmel istuv elektroonik ütles autojuhile: "Sami, your cars back wheel is moving faster than your car!" ;) Oot oot...mis asja??? Ja nii oligi....meie uhke Toyota tagumine ratas lihtsalt tuli sõidu ajal alt ära ja kimas autost ette. Nali naljaks...tol hetkel oli meestel nalja päris palju, kuid tegelikult oleks võinud asi hullusti lõppeda. Nali lõppes ka suht kiiresti meeste endi seas, sest asi oli tõsine. Nad on keset jumal teab mida....risk tõuseb! Kohe oli ka kari inimesi nende auto ümber uurimas, mis omakorda tõstab riski ja ohtu veel kõrgemale, kuig õnneks oli Quaisari keegi sugulane 6 minutiga oma autoga platsis ja tõi meie mehed tagasi laagrisse. Meie autojuht ise arvas, et see ei ole võimalik, et kõik 6 polti korraga lahti tulevad ja arvatavasti oli keegi tema autot saboteerinud linnas olemise ajal, siis kui auto neil kuskil seisis. Õppetund?! Hea, et asi lõppes kõigile hästi ja loodetavasti sellist asja enam ei kordu.

õnnetus ei hüüa tulles, kuid uudishimulikke inimesi on alati kõikjal
ja neid ei pea isegi kutsuma...nad tulevad ise!
Sami's tuk-tuk ;)))


Aga nüüd.....tuleb tuttu minna.....teisipäeva (day 18) tegemistest jätkan siin samas postituses juba homme...hetkel lihtsalt ei jaksa.

Teisipäev....day 18


No nii...teisipäev siis jah. No minu päevatöö oli teada. Shamiana üles panemine. Olin ju eelmisel päeval postid enamvähem püsti saanud, et need siis korralikult toestada ja hakata üles sikutama Shamianat. Mis asi on Shamiana?....lühidalt öeldes on see selline riidest päikesevari....suur! Minule teada olevalt olid mõõtmed 3x5 meetrit. Just nende mõõtude järgi ma postid paika panin ja ettevalmistused tegin.

Hommikul siis kui läksin jätkama oma tööd, siis selgus tõsiasi, et ma olin eelmisel päeval postid valetpidi paika pannud :) eh...kuidas see küll juhtuda sai?! Asi väga lihtne...kuna postide ühes otsas oli metallist ora, siis mina...eeldasin, et need peaksid minema maasse....kuid tegelikult olid need mõeldud varju nurkades olevate aukude jaoks. No olen mina alles loll eurooplane...kuidas ma seda siis ise ei suutnud välja raalida?!  Hmm...no mis seal ikka....postid kõik lahti...kaks posti saagisin ka meetri jagu lühemaks, sest vari pidi jääma väikse kaldega...ok....postid said omadele kohtadele tagasi, kuid nüüd juba õiget pidi. Pidin välja nuputama, kuidas poste nüüd korralikult toestada, et need varju raskuse või suure tuule pärast koos varjuga minema ei lendaks või ühendustest lahti ei annaks. Kuna mulle tegelikult hullult meeldib mässata köitega, siis see töö oli just minu jaoks. Mp3-e mängija pähe ja omas mullis terve päeva asjatada on ikka tõsiselt hea. Ei kuule mitte midagi/kedagi peale pleikust tuleva musa ja iseenda mõtete.
Kui asu olla, siis see kogu toestus ja nuputamine võttiski minult kogu tööpäeva. Olgem ausad...ega ma väga kiirustanud ka :D Mõnus oli ju üksi askeldada. Lõuna paiku ma muidugi sulistasin päikesevannis ka tunnikese.....mitte, et mul offisite katustel ronimise ajal päikest ei paistnud. Paistis ja isegi väga...ja see temperatuur hakkab siin iga päevaga ainult tõusma ja tõusma. Loodan, et Eestis hakkab see ka väheke tõusma plusskraadide suunas ;)
Ühesõnaga....sain selle kaadervärgi valmis...puudu oli veel Shamiana ise. Hmm...Security kuti juures??!! ok, aga uks on lukus ja kedagi pole.....kuna tuleb?....ei tea....ok....no siis tuleb homset päeva jääda ootama ;) Pole hullu....võtan hommikul kohe esimese asjana ette.

Enne õhtusööki istusin Quaisariga veidi ja lobisesime kohalikust elust-olust. Sain teada, et need meie igapäevased laulukoori esinemised on siis palvele kutsumise laulud kui nii võib öelda. Palvekordi päevas on kokku viis ja igal ühel neil ka oma nimi.
1. kl 0500 - 0530 Fajer (loe Fadzer)
2. kl 1300 - 1330 Zohear (loe Zohher)
3. kl 1630 - 1700 Aser (loe Asser)
4. kl 1800 - 1830 Mugrib (loe nagu näed ;) )
5. kl 1930 - 2030 Aishaiea (loe Aišha) või lühidalt Ishae
ja lisaks on veel nö boonus palveaeg :)) see jääb siis vahemikku kl 1400 - 1600 ja nimeks Tajaid (loe Tadzaid). Selle aja vahemikus siis võib igaüks veel lisaks palvetada kui ta seda soovib ja aega on.
Ja need suured laulikud, kes valjusti ja viisipidamata ruuporitesse karjuvad on kohalike inimeste poolt valitud nö meie keeli pastorid ja neid kutsutakse Amam-ideks. Kui aga juhtub see asi, et Amam on haige või lauluhääl pole just kõige parem, siis teda asendab Moizen, et ei juhtuks seda, et kedagi ei ole, kes rahvast palvele kutsuks.

Päeva lõpuks jäi mul veel märkmikusse nii mõnigi ülesanne või töö, mis tuleks ära teha:
1. shamiana ära lõpetada
2. siniste veepaakide torustik korda
3. taskulambid punkritesse
4. ICT ruumile taba ette
5. veepumpade toestus (ootan pambust)
6. katus ühele veepumbale ja veeboileritele (samuti ootan pambust)
7. suure telgi ettevalmistamine maha võtmiseks

Ja nii see siin käibki...sul võib olla rida ülesandeid ees, mida peaks või võiks teha, kuid mitte kõik saavad tehtud, sest alati tuleb vahele muid ja olulisemaid asju ja nii need päevast päeva edasi nihkuvad.

Kui kõht täis, siis kiiruga arvutisse, et suhelda oluliste inimestega ja alustada 17nda päeva blogi kribamist. Päev oli suht väsitav tänu kuumale ilmale ja mul lihtsalt rauges jõud 18nda päeva kokkuvõtte kribamiseks. Aga nüüd on see ka siin ilusasti olemas Teie jaoks! ;)

See oli minu 18s päev siin, Sukkur Del Sol-is ja poolteist nädalat on mul veel jäänud siin olla.

Sunday, February 20, 2011

Stand by...

D-Day +16


Jee...täna siis pühapäev....rahulik stand by päev...ilus ilm jne jne. Seda ma mõtlesin hommikul kui ärkasin. Seda mõtlesin veel ka siis kui pannkooke näost sisse ajasin hommikusöögil. Seda mõtet ei jätkunud aga üldse mitte kauaks.

Veemehel tekkis mingi probleem ühe pumbaga ja pidime asjad kuidagi mängima, et vesi meil ikka olemas oleks jne. Egas midagi...üks lisapump tööle, kuid see vaja ju ka ühendada veevõrku ja sealt on vaja ka vesi välja saada. No torude ühendamine ei olnud mingi kunst, kuid aparaat ei tahtnud kuidagi puhast vett välja laskma hakata....hmm....ahaa...pumbas pole vett :D õhk tuleks ka välja lasta. No niii....ventiil lahti...õhk välja....ja voolikust vesi sisse ja siis kuulsin kuldseid sõnu..."You have to be fast to close it again!" Muidugi mõista ma ei pööranud sellele eriliselt tähelepanu....ventiilinäss näpuvahel jäin põrnitsema kuidas tollest samast august hakkas natuke vett välja voolama ja siis kus lajatas....tõsine fantaaaan.....ja minul kiilus täiega kinni. Vahtisin suu töllakil kuidas vesi lihtsalt purskas..nagu see oleks minu jaoks olnud mõni  maailmaime In the middle of the desert. Aga ma pidin ju selle kuramuse augu sulgema, kuid see ventiili kork oli ikka veel minu näpus millegi pärast. :) eks tuli siis minna ja kuidagi see auk sulgeda.....vett lendas kõigis ilmakaartes ja minul ei jäänud alles vist ühtegi kuiva kohta. Tilkusin nagu kutsikas.....ja kes naeris...mitte mina...naeris see, kes mind hoiatas :D Vähemalt sai see töö tehtud, kuid ees ootas juba järgmine. Kuiv särk selga....kiire kohvipaus ja pidingi juba generaatorite juurde lippama, sest kraana oli kohale jõudnud.

Õnneks oli meie elektroonikul valmis mõeldud maru hea plaan, kuidas, millises järjekorras ning kuhu midagi tõstma hakatakse. Kiire generaatorite ümber lülitus.....masin seisma....konks külge ja uude kohta paika. Voolu kiire tagasilülitus ja teine genekas õhku ja omale uuele kohale. Ja nii kõik ülejäänudki. Voolukatkestust ei tekkinud hetkekski....kui muidugi välja arvata see, et mees, kes vastutab WFP kontorite voolu eest, sellel ei olnud nii head plaani kui meil ja WFP offisid olid ilma vooluta pea tunni. Meie vastusala aga ei pidanud muret tundma, et vool kaduma oleks läinud. Kõik töötas nagu nõiaväel.

Lõunaaaa! Saime nö lõpuks hinge tõmmata. Peale lõunat lubasin omale mõnuga lisaks kohe ka tunnikese päikesevanni. Mõnuuus...kuigi ega ma suur peesitaja ei ole. Tegelikult ma ei salli seda üldse mitte, aga ega siin muud varianti paraku ei ole. Tuleb võtta ja nautida seda, mida saab.

Tunnike peesitatud...siis oli vaja juba uuele rindele minna. Vaja tiimliideriga mingid arved kokku lüüa ja  aruandeid teha....ses mõttes, et aitasin tal neid teha. Vahepeal pidin tegema ühe äridiili kohaliku töödejuhatajaga, kellelt puitu pidime tellima ja pambust. Vot see oli tricky one.
Minul oli vaja puitprussi...mõõtudega....50x100 ja pikkus 1100...ja selliseid kokku 8. Kui raske on aru saada, et kokku on vaja puitu a´la ca 9 meetrit. Tema räägib mulle jalgadest ja intsidest jms. Mina räägin aga millimeetritest. Kui raske on aru saada?! Ok...vahet pole....4 intsi ja 1,5 intsi...ning pikkus mingi ca 43 jalga. Faiiin! Sain aru...palju maksab? Kokku...13 450 ruupiat (ca 123 EUR-i).....mis mõttes nagu????? Puit on siin kuld vää?? Olgu...aga pambus....4 intsi läbimõõtu paluks....vähemalt 30 meetrit. Hmm....ok...paneme juurde, kuna seda puitu me siiski ei võta - liiga kallis! Teeme 40 meetrit! ok?!....50 meetrit ja kokku mingi 4000 ruupiat. Sobib...diil! Väga raske on suhelda inimesega, kellele sa pead tegelikult kõik paberi peal ette joonistama ja kirjutama, et ta mingitki aimu saaks, mida ma tahan ning kui palju seda kõike vaja on. Tuleb harjuda....aga seekord läks mul hästi. Diil tehtud!

Vova, mine vaata.....ühest duššikabiinist ei lähe vesi ära....ütles mulle veemees :D Ütles veel lisaks, et ta ise proovis midagi teha - st tegi torud puhtaks jne jne, kuid ikkagi...mingi kala on sees. Äkki pump ei tööta korralikult või vaja kabiini tõsta natuke kõrgemale.
Ok...läksin, vaatasin....süsteem minule täitsa võõras. Niih...siin on pump....hmm...metallkast...ühest otsast voolik sisse, teisest välja....mis seal sees on?? Have no idea :D Mis huvitav juhtub kui ma seda natuke füüsiliselt raputan?? Hmm.... eh.....töötab!!!!!!!!! Vesi kaob nagu musta auku ;) tehtud! :D Helistasin kohe peale seda ka tegelikult eelmisele laagri tehnikule eestist, et äkki oskab tema mulle mingit head soovitust anda, mida tegelikult tegema peaks. No tema soovitus oligi, et kui muu ei aita, siis metallkast lahti ja pumba puhastus. Ja kui see ei aita, siis kabiin kõrgemale. Tähh! Jätan meelde....kui järgmine kord on taas jama, siis teen sedasi, kuid hetkel töötab! ;)

Jõudsin käed vaid puhtaks pesta kui veemees tuli kaks torujuppi näpus ja ütles, et meil on väike probleem köögis ja et kas ma saan teda aidata. Ehh...ähhh....no ikka saan aidata. Kraanikausi äravoolu toru oli puruks läinud ja vaja midagi uut nuputada. Aga keskkond, kus pidime tööd tegema oli vhjuuuu.......haisev....ja porine. Mitte, et köök must oleks....ei ei...köök läigib kui.....teate küll noh. Haises see, et mustavee torud lihtsalt haisevad ja telgitagune oli porine lihtsalt. Läksin mina siis meie üllatuskastidesse sorima, et äkki leian mingeid toruühendusi, et see mure parandada....ja sealt ma tulin..."Lego" konstruktor näpus...tuttuus ühendus...seda muidugi väheke ise modifitseeritult, sest ühte vajalikku ühendust ei suutnud kuskilt leida..aga saag aitab alati - see ühendus tuli ise teha. Aga asi toimis ja köök saigi omale tutika torustiku ;)

Selle tööga saigi minu mõnus ning rahulik stand by pühapäev läbi, sest käes oli õhtusöögi aeg ja peale seda...hmm...leboooo!

Ei tea, miks kõik igasugused asjad just täna juhtusid....aga selline see värk siin on. Alati on midagi teha.

PS! Saan nüüd taas oma arvutiga kribada, sest "laenasin" konverentsiruumist omale uue klaviatuuri, mis ilusasti töötab minu läpakaga ja arvan, et see jääbki minu kätte kuni ära sõidan ;) hihihi....


Thats it.....homme algab uus nädal...uued tööd ja tegemised on ees juba ootel ;)

Some photos...

Fotoseeria

Mõningad pildid siis eilsest shopingu tripilt.

hea näide kuidas meie oma auto suvaliselt silla peal seiskasime, et pilti teha :D
teised vaadaku ise, kuidas meist mööda saavad :D
Sukkuri linna tsenter

See eeslikaarik oleks meid peaaegu alla ajanud.
Tõsine napikas oli ning see pilt oleks võib-olla
minu viimaseks jäänud.















Saturday, February 19, 2011

Shopping Day.....

 D-Day +15


Oma tänase blogi alustuseks tahan öelda, et minu läpakas hakkab segi minema. Ei saa enam normaalselt trükkida, sest arvuti arvab, et ta võib mõne tähe asemel mul hoopis numbreid trükkida. :S see on mind tõsiselt välja vihastanud ja ma ei tea kuidas asja parandada ja ei saa aru milles üldse probleem on. :S
Nüüd olen sunnitud oma blogi kribama teise arvuti tagant....nõme! Aga parem kui mitte midagi.

Täna oli meil siis shopingu päev plaanis. Enne seda pidime terve suure koorma täie kruusa jõusaali telgi ümber laiali lükkama. Kuna laagri territooriumile ei lasta lisaks eeslitele ka suuri autosid, siis olid kohalikud kruusatoojad sunnitud selle meile aia tagant kärudega platsile tooma.

Kuna päike hakkas juba suhteliselt varakult kütma, siis seda kruusa riisumist ei olnud just kõige lihtsam teha, kuid mis teha...tuli teha kuna kruus oli kohal.

Lõuna söödud asusime kohe linna poole teele, sest aega ei olnud raisata. Esimese asjana läksime kohalikku postkontorisse, sest meil oli üht-teist vaja ära saata. No on ikka süsteem seal :) Andsime posu ümbrikke postitöötaja kätte, kes lasi need omakorda läbi mingist kahtlasest kiviajast pärit masina, mida ta usinasti vändast keerutass ja siis keeras seal mingeid rattaid ja lasi ümbrikud uuesti sealt läbi. Tuli välja, et see metallijurakas trükkis ümbrikele peale templid. Hmm...ok...olen ju Sukkuris. Nagu kohalikud ise ütlevad, siis siin ei tasu milleski imestada - sa oled Sukkuris :D
Ok...templid peal....siis andis too postimees meile arve ja suunas meid ümbrikutega teise kassasse. Andsime need siis seal istuvale vellele, kes hakkas käsitsi kirjutama mingeid pabereid....sain aru, et kviitungid vms. Aga käsitsi...omal tal oli arvutimolu nina ees. Strange?! Quaisar siis ütles mulle, et siin ei ole arvuteid, neil on vaid monitorid laua peal, et asi uhkem välja paistaks :) Selgeeee......ha ha haaa....kui nii, siis nii. No las kutt siis kirjutab käsitsi edasi neid mis iganes kviitungeid. Kuna meil oli ümbrikke tükki 10, siis võttis see ikka hulga aega, enne kui see töö ühele poole sai. Selle aja oodates ma lihtsalt jälgisin, mida ja kuidas postkontori töötajad klaasi taga tööd usinasti vihuvad. Kõik asjad käivad neil käsikirjas. Kogu andme värk on neil mega suurtes kaustades, mis on ka vist pärit Ramses II ajast. Kuidas nad küll mingit süsteemi omavad ja kuidas nad midagi kuskilt paberite vahelt üles leiavad?? Ok, ka meil oli kunagi kõik süsteemid ja muud asjad käsikirjas ja ilusasti kaustades, kuid siiski, meil oli olemas väga selge süsteem ja kartoteek. Kuid siin....hmm...kõik paberkaustad ja mapid näevad välja täpselt ühesugused...nende virnad on meetri kõrgused ja vedelevad kõikjal laiali. Ma küll saan aru, et mul ei tasu oma pead selle asjaga suurt vaevata, kuid ikkagi.
Niih...kviitungid või mis iganes paberijupid käes, võttis kutt kätte normaalse templi ja lõi igale ümbrikule peale veel ühe templi. Hmm....kas mõni puhas pind ka ümbrikule jääb?? :D

Edasi Aghas Store'i! Teel sinna möödusime Sukkuri linna suurimast tuletõrje depoost. Just...suurimast, lugesite õigesti! ;) aga asja teeb natuke murelikuks see tõsiasi, et garaažis seisis ilusasti viis punast masinat. FIRE tekstid ilusasti peal ja tundus, et ok...not bad.....aga...5 autot võib ju olla (ei tea...näitamiseks vist ainult), sest nendel autodel pole peal ei tilkagi vett ega ka grammigi varustust. Ja tööd teeb seal depoos vaid kaks meest. Haaa.....suurim depoo linnas, viie autoga, kus pole peal mitte midagi peale auto iseenda ja kaks meest peavad siis viie kasutu autoga tegema nägu, et nad midagi päästa või kustutada suudavad. St...kui kuskil midagi põlema läheb, siis tuleb hakata vist tõsiselt palvetama ja seejärel kiiresti jooksma hakkama kuhugi poole. Enne tuleb aga veenduda, et sa ikka ohutus suunas jooksed. Ei kujuta ette, mis veel teistes, väiksemates depoodes on. Eeslid suurte veetünnidega?? Aga me oleme ju Sukkuris....siin on kõik võimalik.
Üks hea asi ikkagi selle asja juures on.....mehed said omale uued vormid :D

Aga nüüd sellest Aghas Store'st. See on selline äge kauplus-pood, kust vist enamus meile laagrisse tulev kaup ja muu asi tuleb. Tundus nagu mingi sõprussidemetega koht olevat. Sest kui sisse astusime, siis võeti meid vastu nagu omasid. Quaisari mingi hea tuttav on vist poe omanik jne?! Igal juhul....meile toodi kohe Coca Colat, pakuti shokolaadi ja siis hakkasime äri asju ajama. Meil on vaja seda, seda, ja veel seda ning ka seda. Noh...poes neid asju muidugi ei olnud, kuid mingid kullerid saadeti kohe linnapeale neid asju kokku kraapima meie jaoks. Meie aga istusime mõnusasti poes nagu kunnid ja ootasime kui kullerid nänniga tagasi tilkuma hakkasid. Kõik vajaliku me ka saime. Vahepeal käisime ise aga kuskil eemal poes keetmisspiraali otsimas ja selle leidmine ei valmistanud meile kuigi suurt peavalu. Neid lihtsalt on siin pea kõikjal saada :D

Aghas Store
business käib :)
Cola
Kogu kaup koos, auto peale ja suund Sukkuri linna suure silla suunas. Tegelikult on seal Induse jõe tamm tehtud ja eemal tuttuus sild. Läksime seda kaema. Oma silm on ju ikkagi kuningas ;)
Kui meie oleme harjunud, et keset mistahes silda ei ole eriti soovituslik auto suvaliselt keset teed vedelema jätta, siis siin....hmm...jäta kus tahad. Nii ka meie....siin!!!! Autost välja...kohustuslikud fotod ja siis autosse tagasi.
Meie Chef ja Quaisar

Teel laagri poole sattusime suurde liiklusummikusse. Mis mõttes!!?? Kõik liikusid just täpselt sedasi nagu ise tahtsid, kes risti, kes tagurpidi, kes inimeste vahelt slaalomis. Ühesõnaga...kõik proovisid kuidagigi sellest ummiskust läbi murda ja edasi liikuda. Meile aga selline segasumma mitte kuidagi ei meeldinud...meie endi huvides.....aga ei saa tagasi ka enam minna....sest seljataga oli täpselt samasugune ummik. Meil tiksus juba aeg selga...ja sedasi seista ei olnud ka kuigi turvaline enam....."Sami...can you get us f*** out of here somehow!" - seda muidugi mitte käskivas toonis...pigem naljatades. Ja siis hakkas maailma parim autojuht tegema selliseid manöövreid, mis sundisid kohati ka silmi sulgema, sest napikaid oli ikka päris palju.....kuid me vähemalt liikusime edasi ja see meile meeldis. Arvan, et kui keegi suudab ellu jääda siinses liikluses, siis ta jääb ellu kustahes maailmas. See träffik siin maal on midagi sellist, mis paneb ainult ahhetama ja jumala nime valjusti ütlema.

Lõpuks olime lõksust pääsenud ja jõudsime vaid ca 20-30 minutit lubatust hiljem tagasi baasi. It happens! Saame olla uhked oma autojuhi üle, kes tõesti on väga väga osav jne. Super juht! Ja muidugi me saime ju linnast kõik, mida olime tahtnud.

Sellega oligi meie tänane päev läbi ja võisime teha ühe mõnusa kohvipausi kohalike laulukooride saatel.  Teada oli ka see, et õhtusöögiks valmistavad kokad meile 3 erinevat pizzat. Oh my god! Tegelikult ka....väga kahju, et ma enne siia tulekut ennast ei kaalunud....oleks väga põnev teada, palju ma siin veedetud ajaga lõpuks juurde võtan :D

Cheers!

Friday, February 18, 2011

Must to do....

D-Day +14


Nii nii.....eilsest ei olegi ma midagi kribanud jah?? Hmm...bad boy :D:D Tegelikult ei olnudki eilsest midagi erku kirjutada. Eile hommikul kui telgist väljusin, siis avastasin, et ohhh....vihma on sadanud. Ok...kas tõesti....magasin vist liiga magusasti ;) Tuli välja, et jah...öösel mingi kella nelja paiku oli tunnike mõnusat padukat tulnud ja isegi kõuemürinat oli kosta ning kolm meie tiimi liiget olid öösel laagri territooriumil majandanud ja telgi katuseid veest tühjendanud, kuid kus olin mina??? :D magasin! ;)) it happens! Tundsin end tegelikult natuke sandisti, et ei ärganud üles ja ei läinud appi neile, aga mis teha...ma lihtsalt ei kuulnud ei mingit müristamist ega ka vihmasadu. Ütlesin vaid tiimijuhile hiljem, et "Next time if i'm sleeping...just come and punch me into face....and then I'll be with you guys" :D

Muidu oli päev suhteliselt rahulik....toimetasime hädavajalike asjade kallal. Näiteks.....mina paigaldasin köögi telgile ette uue luku (noh selline nagu telkidel on....krrrrr üles ja krrrr alla.....teate küll :D) , sest vana olid nad suutnud kuidagi pekki keerata. Vana luku jätsin ma telgi külge, sest kuidas ma sedasi telgi ära lõhun ja lõikan telgilt nö ukse eest ära :D ehh...võtsin uue telgiukse, millel lukk oli tibens-tobens ja lihtsalt kruvisin selle plaatidega vana telgi külge ja nii neil oligi uus uks...kahe lukuga :D

Peale lõunat pidime minema taas linna shopingule, KUID selle me tühistasime kuna mineku kellaajaks kippus 1430 ja see on juba liiga hilja...oleksime tagasi liiga hilja ja seepärast otsustasime selle edasi lükata tänasele, KUID oh....täna on reede ju...ja poed on linnas avatud vaid kalla 11-st kuni kella 14-ni. :D jääb vist ära. Ok...teeme seda siis homme...peale lõunat, sest meil on vaja sealt mõningaid asju oma tööks siin.
Nii me siis olimegi eile ootel kuni kella poole kolmeni ja siis jätkasime tööpäeva. Pingutasime ära mõne telgi postid, saagisime lõkkepuid jne. Mis puutub lõkkepuudesse, siis neid ei saa meile enam tuua Mr. Dunkey (eesel), sest turvalisuse huvides on keelatud eeslil perimeetrisse tulla. Mine tea, kes on eeslile tagant sisse pistnud mõne lõhkeseadeldise vms ja turvad ei saa seda kuidagi väravas kontrollida :D Nõme otsus, kuid samas saame aru...kui see otsus tuli kuskilt kõrgemalt, no las ta siis on. Kurb lihtsalt, et mr. Dunekey't enam ei näe. Minul vedas, sain oma load viimasel korral ära teha :))

Täna (so reede, 18.02.11) oli hommikul suht nõme ilm...nagu tavaline suveilm Eestis :D Pilvine, vihmane, jahe ja tuuline ;)) Istusime hommikusel miitingul ning mul tuli idee, et võiks kihla vedada, et mis kellast päike välja tuleb. Kes pakkus kell 11, kes 1125, kes 12.....mina aga pakkusin 1400 :) And guess what....kell 1400 tuligi päike välja :) not bad...huh?? Võitsin siis kokku 3 ruupiat selle kihlveoga :D

Täna oli minul väike veepäev. Aitasin veemehel toimetada veepumpade juures ja aretasime uue toruühenduse pumbale ning nipet-näpet veel. Lisaks käisime naiste duššikabiine timmimas...sest üks oli kurtnud, et vesi ei taha korralikult ära voolata jne. Väikesed liigutused ja asi tundus taas korralikult toimivat. Pidasime ka plaani, kuidas me ühtede veepaakide torusid vahetama hakkame, sest torud on kuidagi kahtlaselt sinna ühendatud ja sealt tilgub pidevalt vett läbi. Tuleb midagi ette võtta, kuid......paagid on ju vett täis...1000 liitrit vett ju maha ka ei kalla, et saaks paagid tühjaks. Ja kraane ka vahel ei ole, et saaks sulgeda vee, et pääseks torud lahti ühendada ja uue ühenduse teha. Hmmm....mis teha?! Egas midagi...homme, keerame peakraani kinni, et uut vett peale ei tuleks paakidesse ja homse päevaga saavad need paagid peaaegu et tühjaks...ja pühapäeva hommikul avame torud, sest pühapäeval ei tarbi seda vett sealt paakidest peaaegu, et mitte keegi. Pühapäev on meie pääsetee. Panime selle idee lukku!

Meil siin laagris on tegelikult päris lõbus, sest alati keegi üritab meid väljastpoolt oma laulmise, kisa, paugutamise või millegi muuga lõbustada. Peale lõunasööki hakkas müüri tagant kostma meeletut kisa....rõõmuhõiked, vilistamised, laste kisa jne jne. Tormasin kiiresti oma kaamera järele, et siis valvuritornist asja kaema minna. Kui üles jõudsin ja kaamerat sättima hakkasin, siis valvur ütles...NO NO NO....see oli ka vist ainus asi, mida öelda oskas inglise keeles ma arvan...kuid asi tehti mulle väga kindlalt selgeks. Ei mingit pildistamist, sest tegu oli pulmadega ja seal oli meeletu kari naisi....aga naisi siin pildistada ei tohi...ilma et nende meestelt selleks luba ei küsi. Ei jäänudki mul muud üle kui pidin ainult vaatama, mis toimus, kuigi oleksin väga tahtnud mõned pildid teha.

Nagu just mainisin, siis ümbruskonna rahval on meile iga päev üllatusi....siis ka nüüd, mõned tunnid hiljem, enne kella viite hakkasime kuulma väljaspoolt laagrit mingit kahtlast häält. Ei oskagi seda kirjeldada, kuid midagi sellist kui mikrofon või kõlar pekkis on. Midagi sellist! Mingi hull undamine käis....aga järsku, teisest ilmakaarest, hakkas tulema laulujorin....ahaaa...ok...ühtedel ruupor töötab...aga see imelik hääl....eheee....kellelgi on ruupor katki ja ei saagi laulda :D nii kurb! :D Ja nii me istusime nö kahe tule vahel...ühelt poolt tuli kole laulujorin ja teiselt poolt kõrvadele valus heli :) mis teha...Paksitan ju! ;)

Ja kui ma hetkel oma MUST TO DO listi vaatan, siis on mul seal kirjas päris palju asju, mis tuleb kõik ära teha, kuid mis on millegi pärast jäänud õhku....
- veepumpadele ja pesumaja boilerile katus peale (seisab ehitusmaterjali taga kinni. seda ongi linnast vaja osta)
- valvuritorni käepide fikseerida
- ICT ruumile taba ette
- veepumpade toestus (seisab samuti materjali taga kinni)
- siniste veepaakide torustik (pühapäeva hommik)
- uue jõusaali telgi äärte alla kile (kileribad on valmis lõigatud...ootame kruusa)
- kruus telgi ümber ja äärtele (kruus tuleb on monday)
- ja palju muid pisiasju, mis mingitel põhjustel pidevalt uude päeva edasi liiguvad.

Vot nii on lood, siinpool....tulevikus! ok ok....kõigest kolm tundi tulevikus, aga siiski tulevikus ;)



Wednesday, February 16, 2011

No movements today.....

D-Day +12

Tänane öö oli suht rahulik ja üldiselt magasin ma suht hästi....like a baby....kui välja jätta see, et kella 3 paiku öösel hakkas pihta meeletu paugutamine ja automaadivalangute joru. Ja oleks see siis kaugelt kostnud...see kuradi jama tundus ikka väga väga lähedal olevat, sest ma ärkasin selle peale üles noh. Not bad life in Pakistan...huh? :P Ja tuli välja, et mina ei olnudki ainus, kes oli sellise nö kerge unega täna öösel :D Enamus küsisid, et mis kuradi pagutamine see öösel oli. Raudselt oli see pidustuse puhul....sest nagu "normaalsele" Pakistani peole kohane, siis tuleb ikka ju kastitäis padruneid ära lasta. Aint vahe pidupäeva paugutamise ja nö ohtliku paugutamise vahel ongi see, et kui kuuled paugutamist kuskilt eemal ja midagi läbi õhu ei vihise, siis on hmm....pidupäev! Kui aga hakkad tundma, et miski siiski läbi õhu vihiseb....siis on eelviimane aeg krabada oma seljakott ja madalroomates kobida selleks vastavasse kohta :)) 

OK, tegelikult oli täna kõikvõimsa Muhammad-i sünnipäev. Jah, just see sama Muhammad, kellest üks Taani karikaturist mingeid sirkeldusi lehte tegi ja millest mingi mega paanika ja probleem tuli. Tänu sellele olid Taani päästjad sunnitud, tol ajal maavärinast räsitud, Pakistanist isegi lahkuma, sest nendega oleks võinud seal juhtuda väga halbu asju. Aga see oli mõned aastad tagasi....seega...ajalugu!  
Aga mis teeb tänase päeva eriliselt põnevaks on, see, et tänane, 16.veebr, on mingite kõrgemate isikute poolt ametlikult paika pandud päev, et nüüd...sellel päeval on Muhammadi sünnipäev. Kuigi tegelikult tähistati seda päeva mingil muul kuupäeval, sest keegi ei teagi täpselt kuna see kutt sündis seal Meccas.....mingi 570/571 aasta või bla bla bla. Ja nüüd on islamiusulised mega pahased selle üle, et neilt on ära võetud võimalus seda mingil muul ajal tähistada ning et see päev konkreetselt kellegi poolt paika pandud! Tänu sellele on kõikjal demonstratsioonid ja muud massikogunemised ning protestid selle otsuse vastu, kuigi kohalikele on tänane täiesti vaba päev. Ükski hing ei tee tööd.....aga elu ja töö meie laagris kestis edasi. ;) Saime kõik ka sõnumid, et NO MOVEMENTS TODAY!!! See tähendas siis seda, et täna ei toimu ühtegi liikumist väljaspool laagrit!!!! 

Kui väljaspool ei tohi liikuda, siis liigume seespool...teeme hommikuvõimlemist ja mängime ringmänge ja muud sellist....right?! :D eh...tegelikult oli meil tänase päeva peamiseks ülesandeks püsti saada, eile maha võetud, telk....ja seda uues kohas. ;) ei mingeid ringmänge ja muud sellist, kuid hommikujooksu võiks küll teha :))) eee....äää....on monday...maybe?! ;))
Telgi püstitamisega alustasimegi kohe peale hommikust briifingut. Aega ju ei olnud raisata. Kogu telgi ülespanek pidi toimuma kui väikese koolitusena meile. Sest neid telke tuleb ehk kellelgi meist võibolla üles panna kuskil mujal kriisipiirkonnas....seega....selle oskus just mööda külge maha ei jookse. Ainus vahe on võibolla see, et meie pidime telgi püsti panema ideaalsele pinnasele....betoonpõrandale :D Ma ei usu, et kuskil katastroofi piirkonnas midagi sellist leida annab...aga mine tea. Ühesõnaga...meil oli asi natuke parem....pidime aint puurima mõned augud põrandasse ja muud sellist, kuid ähhh.....põrand oli vähemalt sirge jne jne.  

koht, kuhu telk panna tuli...
väikesed ettevalmistused tööks...
väikesed mõõtmised....
krt...sul on palju parem Leatherman WAVE....dääm!
ahaa.....nii jah?....ok....!
sisemine osa telgist on peaaegu et küljes....
krt....ronima peab nii palju...sinna-tänna...:)
rulladi-rulla katus on paigas....nüüd tuleb see lahti rullida :D
niih....on three yeah?!...one...two....three....

lambid sisse ja puha....
augud betooni
katus kinni....
tüüblid käsitööna...
rnnn rnnnn.....telk põranda külge kinni....nagu naksti....
ja telk ongi püsti....
töömesilased võivad nüüd hinge tõmmata! DONE!!

Ja nii see tänane kolmapäev mööduski. Muuks ei jäänudki väga aega. Telgi saime püsti ja nüüd ootame, kuni põrand seest ära värvitakse ja siis saab ka jõusaali varustus sisse kolida.

Ilmad on muutumas siin päevadega aga soojemaks....täna oli juba päris kuum! Seda ära kasutades, võtsin peale lõunat tunnikese, et olla omas mullis....ja vedelesin väheke päikese käes....mitte palju....natukene :)))) arvan, et päike võttis mind hoopis ;) sedasi omas mullis olles kaob ajataju vapsee ära....kuulad musa, mõtleid ilusaid mõtteid jne jne....aga ei tohi end seal juures ära unustada....ära põleb sedasi..... :)) muud hullu ei juhtugi! :D

Tänane keele-eksam jäi mul ka ära, kuna ei olnud lihtsalt aega selleks ja arvan, et oleksin kolinal sellest ka läbi kukkunud :D Tore on teada mõningaid sõnu jms, kuid pähe need küll sedasi ei jää, et neid peast oskaks öelda.

Arvan, et tänase päeva kohta on üht-teist kribatud, sest mida seal ikka nii väga kirjutada ühe telgi üles panekust. Nagu Lego.....viuhh viuhh....toks toks...kolks kolks....krrrt....krrrt.....rnnnn....rnnn....kõps kõps.....siuhhhhh....säuhhh....ja koos ta ongi. Meil võttis see aega terve päeva.....tegime seda rahulikus tempos ja õppisime. Ttelgi tootja ütleb, et telgi ülespanekuks läheb aega 4 tundi :D:D  Mehed panid Haiitil selliseid telke üles tunniga....st üks telk ühes tunnis. See the difference? Õppind mehed, õppind riistad.... või kuidas iganes see ütlus käis....ega ei olegi vahet....same same...but different ;) Point jääb ikka samaks ;)

Olgu pääle....aeg klõbistamine lõpetada....päev otsas....aeg magama minna.

Näägemist!

Tuesday, February 15, 2011

Upgrade....

D-Day +11


Gooood mooorning Sukkur! Linnud laulavad ja siristavad.......niii äge on sedasi ikka silmad lahti teha ja seda kõike läbi telgi kuulda. Tuleb vist ilus ja soe päev....mitte nagu Eestist hetkel.....vhjuuuuu......-25 ja rohkemgi :D ma ei taha olla paha, kuid hetkel on lihtsalt tore tögada sedasi :)))

Hommikusel koosolekul osales meie MotherQueen samuti....ja tema juuresolekul tundub see koosolek, kus päevaplaane paika paneme, kuidagi liiga ametlikuna....nõme! Aga mis teha.....prõua tahab veel tähtsamana end tunda...no las ta siis on ja osaleb. Mitte, et mul tema vastu midagi oleks...vastupidi....kuid sellistest asjadest võiks ta küll eemal olla :) see on küll minu personaalne arvamus, kuid arvan ja julgen arvata, et teised minu meeskonna kaaslased mõtlevad sama. Prõua ju tegelikult ei ole mitte kuidagi meile kasulik sellel koosolekult....ta oskab ainult vinguda jne jne...ok...võibolla on see üks osa laagri manageri tööst......I don't wanna know! ;)

Päevaplaan tuli suht tihe......esimese asjana, kui veel kogu meeskond koos oli, läksime ja võtsime kaua lubatud telgi maha! Ei või olla.....onju?! Aga maha me selle võtsime ja pesuks ettevalmistatud kohta ka vedasime......homme tuleb seda telki hakata ju vaikselt uude kohta üles panema. Seda muidugi meie "Norra kunni" juhendamisel ;)

Teise ülesandena tuli köögitoimkonna toilet ära kindlustada, et see sõna otseses mõttes sita sisse ei kukuks, sest paaripäeva tagune vihm oli suutnud putka aluse pinnase suht ära uuristada ja on oht, et see võib sisse kukkuda. "Please...no more shit...please!" - ja seekord oli tegemist ikka õige sitaga juuu :D ja oht sinna sisse kukkuda oli endalgi :)) aga töö sai tehtud....natuke pusitud ja kandepostid paigaldatud......ehk tuleb mõni teine päev puust postid välja vahetada metalltorude vastu. Seni tuleb aga loota sellele, et minu aretis töötab ja hoiab kemmergut maa peal ja keegi ei pea end avastama kaelani sita sees kui vetsu läheb :D

Peale seda mõtlesin tuunida või upgrade-ida väheke meie uut lõkkeplatsi, sest mehed, kes selle valmistasid....ok nad mõistavad, kuidas midagi segust ja betoonist teha, kuid lõkkeplatse nad vist ei ole kunagi teinud. Kui on teinud, siis põldudelt leitud kividest või millestki muust. Ühesõnaga...see lõkkeplats on tehtud esiteks liiga suur....teiseks liiga kõrge ja kolmendaks...sisse on tehtud õhuaugud, et tuli õhku saaks ka altpoolt,  kuid need augud ju täituvad üsna kiiresti süsi ja muu pahnaga, mis põlemisest alles jääb ja siis ei käi sealt grammigi õhku läbi. Minu idee oli see, et katan augud terasvõrguga ja laon ühe kivi tellareid lõkkekoha sisse, et tuli oleks kõrgemal ja inimesed saaksid lõkke ääres istudes ka jalgu soojendada :)) eks ma siis nuputasin, lõikasin, ladusin....ja ladusin telliseid sinna sisse veel päris mitu korda kusjuures ;) Igal juhul....minu idee ja teostus teenis kiidusõnu ja õhtune lõkketuli õigustas tehtut.

Siin olles tulebki osata mitte millestki midagi teha ja olla üsna loov ja nutikas. Üks hea näide eelmise laagri tehniku aretusest:
Trelli abil toimub juustu hakkeldamine ja see on suht statsionaarne aparaat seal köögis hetkel sest hakklihamasin ise läks puruks ja ainus viis see nö tööle panna oli kasutada selleks trelli ;) (system made by Marek Käst)
Kõigile nende tänaste tööde vahele oli mul võimalus võtta korraks aeg maha ja istuda ka koos laagri koristajatega ja juua nendega teed (Chi) ning boonusena sain neilt nö teise urdu keele õppetunni. "Õppisin" juurde mõningaid sõnu, mis ma oma märkmikusse hoolikalt kirjutasin ja tegin seda muidugi selliselt nagu sõna võiks hääldades kõlada :))) Mundzo nalu Vova! (minu nimi on Vova)  :)))) Tegelikult on see keel ikka väga kummaline ja naljakas, sest neid sõnu annab ikka välja öelda.....keel ei ole vist selleks mõeldud, et seda selliselt keerata ja väänata. Nalja sai päris palju....isegi kuulmise järgi ei suuda paberile midagi kirjutada, sest ei leia meie tähestikust selliseid tähti, mis selle sõna kõla selliselt annaks :D Kutid on lahedad...ise nad naeravad nii mis kole, kui üritan neid sõnu kuuldavale tuua ning vahest tekib mul küsimus, et kas nad ikka annavad mulle õigeid sõnu :D mine tea, mis sodi ma paberile panen ja kergeusklikult usun, et nii ongi. Aga lahe on see sellegi poolest. Homme lubasid mulle testi teha :D:D My ass......ma ei kujuta ette kuidas ma neid sõnu kõiki meeles pean ja karta on, et pean armu paluma neilt :P

Kokkuvõttes oli päev mul väga kiire ja tihe...täis põnevaid ja koomilisi hetki ;)
Meie kõikidele päevadele lisab mõnusat suhkrut ka eemalt kostuvad püssipaugud ja automaadivalangud ja hirmus rahvakisa. Alati on tunne, et nüüd tullakse pealetungile. Tegelikult on siin maal vist igal ühel olemas relv ja neile lihtsalt meeldib püssi lasta õhku (ma loodan) ja rahvakisa on seepärast, et on mingid kogunemised jne jne. Ühesõnaga...siin lastakse sama tihti püssi kui mõni eestlane vbl alkot joob ;)

Aga tänane päev on nüüd läbi.....11 päeva on siin oldud ja varsti ongi pool aega läbi :S

Head ööd kõigile!

Sauh

Monday, February 14, 2011

P**** Shaker ;)

D-Day +10 


Eile algas meil päev üsna vara hommikul. Kell 5 olime oma meeskonnaga kohustatud üles ärkama ja minema õue...paduvihma ja sopa sisse askeldama....kontollima kõiki eluks vajalikke süsteeme, et need vee alla upunud ei oleks ja et ükski telk vett läbi ei lase jne. Suht põnev algus oli eilsele päevale! Parajate mudakollidena saime mõne aja pärast taas silma kinni lasta....kuid seda vaid kella 7ni....siis tuli teha teine kontroll, sest vihma ainult tuli ja tuli......uskumatu! Ja nii lasime siis juba kuni hommikusöögini välja.

Peale hommikusööki....mõtlesin, et ma pean veel magama ja läksingi ning viskasin end külili. Terve päev oli selline nõmedalt vihmane ja hall ning jahe ka veel tagatipuks. Peale lõunat läksime uuele ringile mööda laagrit ja hakkasime märgistama kohti, kuhu ei soovitaks ka vaenlasel jalga tõsta, sest sinna ta ka jääks....upuks pori ja muda sisse ära :)) Aga üldiselt möödus päev kiiresti....vihmalselt, kuid kiiresti.

Täna hommikul (esmaspäev ja minu 10s päev siin) kui telgist välja astusin jäin hetkeks seisma.....Mis toimub??- mõtlesin endamisi....pilgutasin silmi päris mitu korda ja püüdsin veenduda, et kas ma olen äkki ööga pimedaks jäänud või minu silmanägemisega on midagi juhtunud :S aga silmamuret mul siiski ei olnud....kuigi ma kahtlesin selles sügavalt.....aga tegelikult oli väljas hull udu. Ma arvan, et nähtavus oli max 10 meetrit. Meeletu udu!
Hommikune udu! 

Tööpäeva esimese asjana võtsin kätte ja koristasin ära meie vana lõkkekoha. Seda siis kivi-kivi haaval ja labidas-labida haaval. Päev oli selleks muidugi ideaalne....tuhk oli märg ja lennanud 100s erinevas ilmakaares. Kivid viisin ja ladusin laagri teise otsa kärutäite haaval....kuid siis tuli mulle appi soome kolleeg ja tahtis ka mõned kärutäied ära viia....ok...faiin....mine aga! Ja kui ma peale teda siis oma kärukoormaga kive vedama läksin, siis avastasin, et somm oli minu ilusasti laotud hunniku süsteemi peapeale keeranud. Mis mõttes nagu...kutt ei mõista üldse kive laduda ve. Õnneks sai sellest aru ka somm ise ja ütles mulle...."I'm sorry about that I f***** up your system here!" Pole hullu tglt.....saingi neid vaikselt seal ümber laduda ja nii see lõuna kätte jõudiski.

Kui rääkida sellest sommist veel ühe stoori, siis enne mainin seda, et kutt on tglt väga tore ja asjalik jne jne....kiidusõnad tema pihta vaid, kuid temaga ikka juhtub asju :D Kõige parem kild ja arvatavasti jääb see temaga surmani kaasas käima, oli see, et ta ütles ühe lause, mida ta enam nö tagasi võtta ei saanud, kuid seda kuulis meie suur juht ja õpetaja....naisterahvas Grace (laagri manager), kes näeb välja kui ehtne MotherQueen! Oojaaa....Grace on tõeline afro-ameeriklane....seda kõige paremas tähenduses muidugi!
Ok....enne kui selle soomepoisi killu juurde jõuan, siis selle ette veel üks väike seletus asjast, milles see kild tuli.
Kuna meie tiimliideril meeldib käia igal esmaspäeval linnas habet ajamas ja massaži saamas, siis eelmisel nädalal käis temaga kaasas ka soomepoiss. Habemeajamine - see selleks, kuid see massaaž....juuksur oli käe külge pannud mingi imemasina, mis nägi välja nagu mõnest Star Treki filmist....ulme...tõesti! Ja kui aparaat käima pandi, siis see käsi, mille küljes see oli hakkas täiega värisema ja selle käega käidi üle tiimliideri pea, kael, õlad ja käed. Noh...mingi vibra värk ühesõnaga :D Niih....pidage nüüd meeles....see vibra aparaat....see on asja point!
Nali siis selline....istume me siis sööklas oma tiimiga ja meie sekka istub ka MotherQueen :D....räägime asjadest niisama ja tiimliider hakkas rääkima, et tahab täna peale lõunat linna minna habet ajama jne. Soomepoiss siis mõtles, et ütleb ka midagi tarka sekka ja hakkas meenutama eelmist esmaspäeva kui ta seda imeaparaati nägi ja katsus nüüd seda meenutama hakata ja tegi seda valjusti. Püüdis siis MotherQueenile seletada, mis aparaadist jutt käib ja see lause oli a´la midagi sellist..."U know Grace...there was such a machine.....yada yada yada....like a Pussy-Shaker!" ja öeldud see oligi.....muidugi tahtis kutt öelda "juuksesheiker" või midagi sellist, kuid noh jah....tahtis parimat, kuid välja kukkus ikka sedasi nagu tavaliselt....sitasti :D oh seda MotherQueeni pilku.....:D ja ülejäänud meeskonna kõhukrampides naermist. Kutt sai küll kohe aru, mida ta öelnud oli ja veel kelle juuresolekul, kuid enam ei olnud midagi teha. Kui "Pussy-Shaker", siis las ta olla :D See on see, kui inglise keel ei ole sinu emakeel...peab eriti ettevaatlik olema, mida ütled ja kuidas ütled :D

Peale lõunat läksin siis mina koos tiimliidriga linna....tema läks juuksurisse habet ajama, mina aga kõike sebija Quaisari ja kehe kokaga linna peale asju ostma. Mul oli võimalus näha siis linna kulissidetagust, sest shoppama mindi suht linna tagahoovidesse. Kui kirjeldada lühidalt ühte nö ostutänavat, siis selleks, et sinna jõuda, pidime läbima mingi ime laburündi kuskilt majade vahelt paremale-vasakule jne jne. Ja siis saingi teada, et oleme shopping street-il....ma muidugi ei uskunud seda kohe, sest ma ei näinud mitte mingit a´la poodide tänavat....minu ees sirgus 2 meetri laiune tänav, kus keskel jooksis solgikanal....kogu õhk oli täis koledat haisu....ja kae perra...kui olime kõndinud mõned minutid....voilaaa.....poed olidki kummalgi pool tänavat täitsa olemas....magic!. Ok....sounds good for me! Kui ma oma väljamaa kolleegidega mööda tänavaid kõndisin tekkis mul isegi korra prominendi tunne, sest Quaisar kõndis minust mõned meetrid eespool ja kaks köögimeest minu järgel - tundus, et nad tegid seda tahtlikult, sest nad ajasid minust kohalikke inimesi eemale, kes tulid minult ma ei tea mida küsima jne.... ja kui ma kasvõi korrakski peatusin, siis peatusid minu sõbrad ka kohe oma positsioonidel....see tekitas natuke oli isegi ebamugavust, sest nad ju ikkagi sõbrad ja nad ei pea sedasi käituma, kuid eks nad võtsid oma südameasjaks selle, et minuga mitte midagi ei juhtuks. Iseenesest väga tore! Üksi seal sedasi ringi liikudes oleks ma vist suht suures jamas olnud......

Pilte ma tripi käigus tegin, kuid tegin neid ohutuse mõttes kõndimise ajal....kaamerat hoidsin rinna juures ja suvaliselt klõpsisin. Paraku mitte ühtegi pilti ei teinud ma antud ostutänavast, sest mul oli seal omal nii palju tegemist, et ümbrust jälgida ja vaadata seda, et ma solgikanalisse ei astuks ning samal ajal pidin ma ka laveerima inimeste vahel.
Seepärast vabandan ka oma piltide kvaliteedi pärast!

Pildiseeria Sukkuri linna tänavatelt ;)











clock-tower (center of Sukkur)









Hr. Quaisar võtmas oma protseduure juuksuri juures :D
Oma shoping tehtud....vajalikud asjad käes.....liikusime tagasi juuksurisse, kus tiimliider oma protseduure võttis. Ega Quaisar kehvem mees siis ei olnud ja usun, et ka mina ei oleks olnud, kuid mul lihtsalt ei olnud midagi, mida ajada....sest olin üleeile alles habet ajanud jne.

Kui kõik olid oma soovid ja asjad kätte saanud, siis suundusime tagasi laagrisse, kus jätkus päev tavapäraselt töiselt  ;)

Õhtusöögi lõpuks olid kokad meile teinud isegi koogi nad teevad seda meile tegelikult igal õhtul, kuid täna oli eriline kook......täna oli ju sõbrapäev! ja kook oli ka vastava tekstiga.....HAPPY VALENTINE'S DAY!!


Ja nii see järjekordne päev läbi saanud ongi....uskumatult, kuid aeg lendab siin maru kiiresti!

Sauh!