D-Day +18
Ei teagi kohe millest alustada. Tänase ja eilse päevaga on toimunud nii mõndagi, kuigi samas...suurt mitte midagi peale suure töö tegemise. Kas suurest töö tegemisest on mida kirjutada??...hmm...eks näis. ;)
Mõned pildikesed pühapäevasest kraanatamisest generaatorite blokis......
Esmaspäev....day 17
Kui ma olin end pühapäevasest nö "Stand by" päevast korralikult välja puhanud ja esmaspäeva hommikul oma silmad avasin, siis ei teadnud ma veel, milliseks see päev kujuneb. Kui meil on kombeks siin paljude asjade kohta öelda "on Monday", siis jah...tundus, et see Monday jõudis viimaks nüüd kätte - kõik asjad kukkusid ühte potti!
Ei teagi kohe millest alustada. Tänase ja eilse päevaga on toimunud nii mõndagi, kuigi samas...suurt mitte midagi peale suure töö tegemise. Kas suurest töö tegemisest on mida kirjutada??...hmm...eks näis. ;)
Mõned pildikesed pühapäevasest kraanatamisest generaatorite blokis......
| kütusepaagi kraanatamine võib alata nüüd.... |
| kütusepaagi kraanatamine oli edukas... |
Esmaspäev....day 17
Kui ma olin end pühapäevasest nö "Stand by" päevast korralikult välja puhanud ja esmaspäeva hommikul oma silmad avasin, siis ei teadnud ma veel, milliseks see päev kujuneb. Kui meil on kombeks siin paljude asjade kohta öelda "on Monday", siis jah...tundus, et see Monday jõudis viimaks nüüd kätte - kõik asjad kukkusid ühte potti!
Hakkas see kõik siis taas selle sama pumba asjaga......õhk välja, vesi sisse ja fantaan! :D Not this time! It could happen with me once, but not second time! ;) Olin kavalam...jätsin korgi õhkõrnalt augu ette...nii et õhk ja vesi seal ilusasti kõik välja sai, kuid korki tagasi keerata oli lihtsam ja seekord ma nii märjaks ei saanudki. Inimene õpib ju terve elu!
Peale seda võtsin kätte ja plaanisin hakata valmistuma siniste veepaakide torustiku ümberehituseks. Selle töö võtsime ette kuna hetkel olev torustik lekib ja see ei ole hea ja muud lahendust ei ole, kui see välja vahetada. Esmaspäev sobis selleks tööks ideaalselt, sest pühapäeva õhtuse seisuga eeldasime, et esmaspäeva hommikuks ei ole paakides enam palju vett, sest keerasime pealetuleva vee kraani kinni. Sinisilmsed nagu me olime....olid need siiski esmaspäevaks uuesti vett täis - keegi oli vist kraani lahti keeranud (krdi töömehed....kraan oli kinni teibitud ja suur kiri juures, et DO NOT TOUCH! Aga ega kohalikud sellest aru saa ju....ju nad arvasid, et kui see kinni teibitud ja suur kiri ka veel juures, siis tuleb just seda keerata jne...
Aga see kõik ei takistanud mul hakata torustiku legot kokku panemast. Mis, kuidas, kust, kuhu, kuhu kraan, kuhu põlv, kuhu muu....ja siis püüa leida ühendust torudele, mis vähe erinevate suurustega?! Triky...huh? aga välka nuputasin....ja põhimõtteliselt on asi koos...vaja vaid ka reaalselt katsetada...selleks aga peame ootama uut päeva!
Peale lõunat üks tunnike päikesevanni ja siis hakkasime veemehega telkide kotte ja telgikatteid puhastama, et need siis ilusasti ära pakkida selleks ajaks kui laagrit kokku panema hakatakse. Kummaline on vaid see, et miks jäeti need kotid ja katted kuhugi lohakile pori ja liiva kätte vedelema eelmiste meeskondade poolt?! Miks neid kohe korralikult ära ei pakitud, et nad puhastena säiliksid. Lohakus!!!!!!
Pesime siis neid harja ja veega ning panime päikese kätte kuivama, kuid saime jagu vaid väikesest osast kogu hunnikust, mis me laagri ühest nurgast ära vedasime. Pesutööd tuleb veel palju....thats for sure!
Kohvipaus ja siis asusime ühe suure (külalistele mõeldud) telgi klaariks tegemist. Kokku on neid suuri telke 4, kuid üks on täiesti tühi ja keegi seda ei kasuta.
Kuna aga peale lõunat olid tiimliider, meedik ja elektroonik linna läinud, siis jäime meie veemehe ja kokaga kolmekesi asjatama. Kokk tegi omi asju ja meie siis veejumalaga pesime eelnevalt mainutud asju ning alustasime telgi klaariks tegemist. Korjasime kokku kõik voodipesud (need läksid pesumajja), voodimadratsid, kapid, toolid, lambid ja pikendusjuhtmed ning voodid. Nüüd tuleb lihtsalt ära oodata see päev, mil need kõik asjad kuhugi ära pakitakse ja siis kunagi võetakse see üks suur telk ka maha.
Seda tegime siis mingi kella poole viieni ja selleks ajaks olid ka meie teised meeskonna kaaslased laagris tagasi. Plaanisin siis korra maha istuda, et hinge tõmmata, sest päevane palavus tappis meeletult ja tööd ka palju tehtud juba, kuid siis küsis liider minu käest, et kas ma käisin WFP sektoris mingit katust aitamas üles panna.....hmm...eip :D See lihtsalt unus mul ära. Tõusin jala pealt kohe püsti ja kaapisin WFP offisite poole. Selleks vajalikud asjad olid ilusasti nende endi poolt tellitult kohale jõudnud....minu ülesanne oli see kõik püsti panna. Neli pambusposti....hunnik köit ja suur kate, mille nimeks siis Shamiana. Kuni kella 1745-ni toimetasin, et need postid püsti saaks ja esmaste vahenditega ära toestada ja siis arvasin, et aitab...tänaseks on tööd tehtud maailm. Homme ka aega......
Peale õhtusööki kiiresti arvuti taha, et oluliste inimestega suhelda ja selline rammestus tuli peale, et ei viitsinudki midagi blogisse kribada. Aga vähemalt sain suhelda nendega, kes mulle väga olulised ja selline suhtlemine õhtuti ongi alati tööpäevade lõpetuseks nagu nö "kirss tordi peal".
Üks tragikoomiline jutuke ka lisaks siia veel esmaspäevast kui kolm meie tiimiliiget linnas käisid. :D
Olid nad siis kõik omad toimetamised linnas ära teinud ja olid teel tagasi laagrisse kui kuskil tee peal järsku tagumisel istmel istuv elektroonik ütles autojuhile: "Sami, your cars back wheel is moving faster than your car!" ;) Oot oot...mis asja??? Ja nii oligi....meie uhke Toyota tagumine ratas lihtsalt tuli sõidu ajal alt ära ja kimas autost ette. Nali naljaks...tol hetkel oli meestel nalja päris palju, kuid tegelikult oleks võinud asi hullusti lõppeda. Nali lõppes ka suht kiiresti meeste endi seas, sest asi oli tõsine. Nad on keset jumal teab mida....risk tõuseb! Kohe oli ka kari inimesi nende auto ümber uurimas, mis omakorda tõstab riski ja ohtu veel kõrgemale, kuig õnneks oli Quaisari keegi sugulane 6 minutiga oma autoga platsis ja tõi meie mehed tagasi laagrisse. Meie autojuht ise arvas, et see ei ole võimalik, et kõik 6 polti korraga lahti tulevad ja arvatavasti oli keegi tema autot saboteerinud linnas olemise ajal, siis kui auto neil kuskil seisis. Õppetund?! Hea, et asi lõppes kõigile hästi ja loodetavasti sellist asja enam ei kordu.
| õnnetus ei hüüa tulles, kuid uudishimulikke inimesi on alati kõikjal ja neid ei pea isegi kutsuma...nad tulevad ise! |
| Sami's tuk-tuk ;))) |
Aga nüüd.....tuleb tuttu minna.....teisipäeva (day 18) tegemistest jätkan siin samas postituses juba homme...hetkel lihtsalt ei jaksa.
Teisipäev....day 18
No nii...teisipäev siis jah. No minu päevatöö oli teada. Shamiana üles panemine. Olin ju eelmisel päeval postid enamvähem püsti saanud, et need siis korralikult toestada ja hakata üles sikutama Shamianat. Mis asi on Shamiana?....lühidalt öeldes on see selline riidest päikesevari....suur! Minule teada olevalt olid mõõtmed 3x5 meetrit. Just nende mõõtude järgi ma postid paika panin ja ettevalmistused tegin.
Hommikul siis kui läksin jätkama oma tööd, siis selgus tõsiasi, et ma olin eelmisel päeval postid valetpidi paika pannud :) eh...kuidas see küll juhtuda sai?! Asi väga lihtne...kuna postide ühes otsas oli metallist ora, siis mina...eeldasin, et need peaksid minema maasse....kuid tegelikult olid need mõeldud varju nurkades olevate aukude jaoks. No olen mina alles loll eurooplane...kuidas ma seda siis ise ei suutnud välja raalida?! Hmm...no mis seal ikka....postid kõik lahti...kaks posti saagisin ka meetri jagu lühemaks, sest vari pidi jääma väikse kaldega...ok....postid said omadele kohtadele tagasi, kuid nüüd juba õiget pidi. Pidin välja nuputama, kuidas poste nüüd korralikult toestada, et need varju raskuse või suure tuule pärast koos varjuga minema ei lendaks või ühendustest lahti ei annaks. Kuna mulle tegelikult hullult meeldib mässata köitega, siis see töö oli just minu jaoks. Mp3-e mängija pähe ja omas mullis terve päeva asjatada on ikka tõsiselt hea. Ei kuule mitte midagi/kedagi peale pleikust tuleva musa ja iseenda mõtete.
Kui asu olla, siis see kogu toestus ja nuputamine võttiski minult kogu tööpäeva. Olgem ausad...ega ma väga kiirustanud ka :D Mõnus oli ju üksi askeldada. Lõuna paiku ma muidugi sulistasin päikesevannis ka tunnikese.....mitte, et mul offisite katustel ronimise ajal päikest ei paistnud. Paistis ja isegi väga...ja see temperatuur hakkab siin iga päevaga ainult tõusma ja tõusma. Loodan, et Eestis hakkab see ka väheke tõusma plusskraadide suunas ;)
Ühesõnaga....sain selle kaadervärgi valmis...puudu oli veel Shamiana ise. Hmm...Security kuti juures??!! ok, aga uks on lukus ja kedagi pole.....kuna tuleb?....ei tea....ok....no siis tuleb homset päeva jääda ootama ;) Pole hullu....võtan hommikul kohe esimese asjana ette.
Enne õhtusööki istusin Quaisariga veidi ja lobisesime kohalikust elust-olust. Sain teada, et need meie igapäevased laulukoori esinemised on siis palvele kutsumise laulud kui nii võib öelda. Palvekordi päevas on kokku viis ja igal ühel neil ka oma nimi.
1. kl 0500 - 0530 Fajer (loe Fadzer)
2. kl 1300 - 1330 Zohear (loe Zohher)
3. kl 1630 - 1700 Aser (loe Asser)
4. kl 1800 - 1830 Mugrib (loe nagu näed ;) )
5. kl 1930 - 2030 Aishaiea (loe Aišha) või lühidalt Ishae
ja lisaks on veel nö boonus palveaeg :)) see jääb siis vahemikku kl 1400 - 1600 ja nimeks Tajaid (loe Tadzaid). Selle aja vahemikus siis võib igaüks veel lisaks palvetada kui ta seda soovib ja aega on.
Ja need suured laulikud, kes valjusti ja viisipidamata ruuporitesse karjuvad on kohalike inimeste poolt valitud nö meie keeli pastorid ja neid kutsutakse Amam-ideks. Kui aga juhtub see asi, et Amam on haige või lauluhääl pole just kõige parem, siis teda asendab Moizen, et ei juhtuks seda, et kedagi ei ole, kes rahvast palvele kutsuks.
Päeva lõpuks jäi mul veel märkmikusse nii mõnigi ülesanne või töö, mis tuleks ära teha:
1. shamiana ära lõpetada
2. siniste veepaakide torustik korda
3. taskulambid punkritesse
4. ICT ruumile taba ette
5. veepumpade toestus (ootan pambust)
6. katus ühele veepumbale ja veeboileritele (samuti ootan pambust)
7. suure telgi ettevalmistamine maha võtmiseks
Ja nii see siin käibki...sul võib olla rida ülesandeid ees, mida peaks või võiks teha, kuid mitte kõik saavad tehtud, sest alati tuleb vahele muid ja olulisemaid asju ja nii need päevast päeva edasi nihkuvad.
Kui kõht täis, siis kiiruga arvutisse, et suhelda oluliste inimestega ja alustada 17nda päeva blogi kribamist. Päev oli suht väsitav tänu kuumale ilmale ja mul lihtsalt rauges jõud 18nda päeva kokkuvõtte kribamiseks. Aga nüüd on see ka siin ilusasti olemas Teie jaoks! ;)
See oli minu 18s päev siin, Sukkur Del Sol-is ja poolteist nädalat on mul veel jäänud siin olla.
No nii...teisipäev siis jah. No minu päevatöö oli teada. Shamiana üles panemine. Olin ju eelmisel päeval postid enamvähem püsti saanud, et need siis korralikult toestada ja hakata üles sikutama Shamianat. Mis asi on Shamiana?....lühidalt öeldes on see selline riidest päikesevari....suur! Minule teada olevalt olid mõõtmed 3x5 meetrit. Just nende mõõtude järgi ma postid paika panin ja ettevalmistused tegin.
Hommikul siis kui läksin jätkama oma tööd, siis selgus tõsiasi, et ma olin eelmisel päeval postid valetpidi paika pannud :) eh...kuidas see küll juhtuda sai?! Asi väga lihtne...kuna postide ühes otsas oli metallist ora, siis mina...eeldasin, et need peaksid minema maasse....kuid tegelikult olid need mõeldud varju nurkades olevate aukude jaoks. No olen mina alles loll eurooplane...kuidas ma seda siis ise ei suutnud välja raalida?! Hmm...no mis seal ikka....postid kõik lahti...kaks posti saagisin ka meetri jagu lühemaks, sest vari pidi jääma väikse kaldega...ok....postid said omadele kohtadele tagasi, kuid nüüd juba õiget pidi. Pidin välja nuputama, kuidas poste nüüd korralikult toestada, et need varju raskuse või suure tuule pärast koos varjuga minema ei lendaks või ühendustest lahti ei annaks. Kuna mulle tegelikult hullult meeldib mässata köitega, siis see töö oli just minu jaoks. Mp3-e mängija pähe ja omas mullis terve päeva asjatada on ikka tõsiselt hea. Ei kuule mitte midagi/kedagi peale pleikust tuleva musa ja iseenda mõtete.
Kui asu olla, siis see kogu toestus ja nuputamine võttiski minult kogu tööpäeva. Olgem ausad...ega ma väga kiirustanud ka :D Mõnus oli ju üksi askeldada. Lõuna paiku ma muidugi sulistasin päikesevannis ka tunnikese.....mitte, et mul offisite katustel ronimise ajal päikest ei paistnud. Paistis ja isegi väga...ja see temperatuur hakkab siin iga päevaga ainult tõusma ja tõusma. Loodan, et Eestis hakkab see ka väheke tõusma plusskraadide suunas ;)
Ühesõnaga....sain selle kaadervärgi valmis...puudu oli veel Shamiana ise. Hmm...Security kuti juures??!! ok, aga uks on lukus ja kedagi pole.....kuna tuleb?....ei tea....ok....no siis tuleb homset päeva jääda ootama ;) Pole hullu....võtan hommikul kohe esimese asjana ette.
Enne õhtusööki istusin Quaisariga veidi ja lobisesime kohalikust elust-olust. Sain teada, et need meie igapäevased laulukoori esinemised on siis palvele kutsumise laulud kui nii võib öelda. Palvekordi päevas on kokku viis ja igal ühel neil ka oma nimi.
1. kl 0500 - 0530 Fajer (loe Fadzer)
2. kl 1300 - 1330 Zohear (loe Zohher)
3. kl 1630 - 1700 Aser (loe Asser)
4. kl 1800 - 1830 Mugrib (loe nagu näed ;) )
5. kl 1930 - 2030 Aishaiea (loe Aišha) või lühidalt Ishae
ja lisaks on veel nö boonus palveaeg :)) see jääb siis vahemikku kl 1400 - 1600 ja nimeks Tajaid (loe Tadzaid). Selle aja vahemikus siis võib igaüks veel lisaks palvetada kui ta seda soovib ja aega on.
Ja need suured laulikud, kes valjusti ja viisipidamata ruuporitesse karjuvad on kohalike inimeste poolt valitud nö meie keeli pastorid ja neid kutsutakse Amam-ideks. Kui aga juhtub see asi, et Amam on haige või lauluhääl pole just kõige parem, siis teda asendab Moizen, et ei juhtuks seda, et kedagi ei ole, kes rahvast palvele kutsuks.
Päeva lõpuks jäi mul veel märkmikusse nii mõnigi ülesanne või töö, mis tuleks ära teha:
1. shamiana ära lõpetada
2. siniste veepaakide torustik korda
3. taskulambid punkritesse
4. ICT ruumile taba ette
5. veepumpade toestus (ootan pambust)
6. katus ühele veepumbale ja veeboileritele (samuti ootan pambust)
7. suure telgi ettevalmistamine maha võtmiseks
Ja nii see siin käibki...sul võib olla rida ülesandeid ees, mida peaks või võiks teha, kuid mitte kõik saavad tehtud, sest alati tuleb vahele muid ja olulisemaid asju ja nii need päevast päeva edasi nihkuvad.
Kui kõht täis, siis kiiruga arvutisse, et suhelda oluliste inimestega ja alustada 17nda päeva blogi kribamist. Päev oli suht väsitav tänu kuumale ilmale ja mul lihtsalt rauges jõud 18nda päeva kokkuvõtte kribamiseks. Aga nüüd on see ka siin ilusasti olemas Teie jaoks! ;)
See oli minu 18s päev siin, Sukkur Del Sol-is ja poolteist nädalat on mul veel jäänud siin olla.









































