Upgrade....

D-Day +11


Gooood mooorning Sukkur! Linnud laulavad ja siristavad.......niii äge on sedasi ikka silmad lahti teha ja seda kõike läbi telgi kuulda. Tuleb vist ilus ja soe päev....mitte nagu Eestist hetkel.....vhjuuuuu......-25 ja rohkemgi :D ma ei taha olla paha, kuid hetkel on lihtsalt tore tögada sedasi :)))

Hommikusel koosolekul osales meie MotherQueen samuti....ja tema juuresolekul tundub see koosolek, kus päevaplaane paika paneme, kuidagi liiga ametlikuna....nõme! Aga mis teha.....prõua tahab veel tähtsamana end tunda...no las ta siis on ja osaleb. Mitte, et mul tema vastu midagi oleks...vastupidi....kuid sellistest asjadest võiks ta küll eemal olla :) see on küll minu personaalne arvamus, kuid arvan ja julgen arvata, et teised minu meeskonna kaaslased mõtlevad sama. Prõua ju tegelikult ei ole mitte kuidagi meile kasulik sellel koosolekult....ta oskab ainult vinguda jne jne...ok...võibolla on see üks osa laagri manageri tööst......I don't wanna know! ;)

Päevaplaan tuli suht tihe......esimese asjana, kui veel kogu meeskond koos oli, läksime ja võtsime kaua lubatud telgi maha! Ei või olla.....onju?! Aga maha me selle võtsime ja pesuks ettevalmistatud kohta ka vedasime......homme tuleb seda telki hakata ju vaikselt uude kohta üles panema. Seda muidugi meie "Norra kunni" juhendamisel ;)

Teise ülesandena tuli köögitoimkonna toilet ära kindlustada, et see sõna otseses mõttes sita sisse ei kukuks, sest paaripäeva tagune vihm oli suutnud putka aluse pinnase suht ära uuristada ja on oht, et see võib sisse kukkuda. "Please...no more shit...please!" - ja seekord oli tegemist ikka õige sitaga juuu :D ja oht sinna sisse kukkuda oli endalgi :)) aga töö sai tehtud....natuke pusitud ja kandepostid paigaldatud......ehk tuleb mõni teine päev puust postid välja vahetada metalltorude vastu. Seni tuleb aga loota sellele, et minu aretis töötab ja hoiab kemmergut maa peal ja keegi ei pea end avastama kaelani sita sees kui vetsu läheb :D

Peale seda mõtlesin tuunida või upgrade-ida väheke meie uut lõkkeplatsi, sest mehed, kes selle valmistasid....ok nad mõistavad, kuidas midagi segust ja betoonist teha, kuid lõkkeplatse nad vist ei ole kunagi teinud. Kui on teinud, siis põldudelt leitud kividest või millestki muust. Ühesõnaga...see lõkkeplats on tehtud esiteks liiga suur....teiseks liiga kõrge ja kolmendaks...sisse on tehtud õhuaugud, et tuli õhku saaks ka altpoolt,  kuid need augud ju täituvad üsna kiiresti süsi ja muu pahnaga, mis põlemisest alles jääb ja siis ei käi sealt grammigi õhku läbi. Minu idee oli see, et katan augud terasvõrguga ja laon ühe kivi tellareid lõkkekoha sisse, et tuli oleks kõrgemal ja inimesed saaksid lõkke ääres istudes ka jalgu soojendada :)) eks ma siis nuputasin, lõikasin, ladusin....ja ladusin telliseid sinna sisse veel päris mitu korda kusjuures ;) Igal juhul....minu idee ja teostus teenis kiidusõnu ja õhtune lõkketuli õigustas tehtut.

Siin olles tulebki osata mitte millestki midagi teha ja olla üsna loov ja nutikas. Üks hea näide eelmise laagri tehniku aretusest:

Trelli abil toimub juustu hakkeldamine ja see on suht statsionaarne aparaat seal köögis hetkel sest hakklihamasin ise läks puruks ja ainus viis see nö tööle panna oli kasutada selleks trelli ;) (system made by Marek Käst)

Kõigile nende tänaste tööde vahele oli mul võimalus võtta korraks aeg maha ja istuda ka koos laagri koristajatega ja juua nendega teed (Chi) ning boonusena sain neilt nö teise urdu keele õppetunni. "Õppisin" juurde mõningaid sõnu, mis ma oma märkmikusse hoolikalt kirjutasin ja tegin seda muidugi selliselt nagu sõna võiks hääldades kõlada :))) Mundzo nalu Vova! (minu nimi on Vova)  :)))) Tegelikult on see keel ikka väga kummaline ja naljakas, sest neid sõnu annab ikka välja öelda.....keel ei ole vist selleks mõeldud, et seda selliselt keerata ja väänata. Nalja sai päris palju....isegi kuulmise järgi ei suuda paberile midagi kirjutada, sest ei leia meie tähestikust selliseid tähti, mis selle sõna kõla selliselt annaks :D Kutid on lahedad...ise nad naeravad nii mis kole, kui üritan neid sõnu kuuldavale tuua ning vahest tekib mul küsimus, et kas nad ikka annavad mulle õigeid sõnu :D mine tea, mis sodi ma paberile panen ja kergeusklikult usun, et nii ongi. Aga lahe on see sellegi poolest. Homme lubasid mulle testi teha :D:D My ass......ma ei kujuta ette kuidas ma neid sõnu kõiki meeles pean ja karta on, et pean armu paluma neilt :P

Kokkuvõttes oli päev mul väga kiire ja tihe...täis põnevaid ja koomilisi hetki ;)
Meie kõikidele päevadele lisab mõnusat suhkrut ka eemalt kostuvad püssipaugud ja automaadivalangud ja hirmus rahvakisa. Alati on tunne, et nüüd tullakse pealetungile. Tegelikult on siin maal vist igal ühel olemas relv ja neile lihtsalt meeldib püssi lasta õhku (ma loodan) ja rahvakisa on seepärast, et on mingid kogunemised jne jne. Ühesõnaga...siin lastakse sama tihti püssi kui mõni eestlane vbl alkot joob ;)

Aga tänane päev on nüüd läbi.....11 päeva on siin oldud ja varsti ongi pool aega läbi :S

Head ööd kõigile!

Sauh

P**** Shaker ;)

D-Day +10 


Eile algas meil päev üsna vara hommikul. Kell 5 olime oma meeskonnaga kohustatud üles ärkama ja minema õue...paduvihma ja sopa sisse askeldama....kontollima kõiki eluks vajalikke süsteeme, et need vee alla upunud ei oleks ja et ükski telk vett läbi ei lase jne. Suht põnev algus oli eilsele päevale! Parajate mudakollidena saime mõne aja pärast taas silma kinni lasta....kuid seda vaid kella 7ni....siis tuli teha teine kontroll, sest vihma ainult tuli ja tuli......uskumatu! Ja nii lasime siis juba kuni hommikusöögini välja.

Peale hommikusööki....mõtlesin, et ma pean veel magama ja läksingi ning viskasin end külili. Terve päev oli selline nõmedalt vihmane ja hall ning jahe ka veel tagatipuks. Peale lõunat läksime uuele ringile mööda laagrit ja hakkasime märgistama kohti, kuhu ei soovitaks ka vaenlasel jalga tõsta, sest sinna ta ka jääks....upuks pori ja muda sisse ära :)) Aga üldiselt möödus päev kiiresti....vihmalselt, kuid kiiresti.

Täna hommikul (esmaspäev ja minu 10s päev siin) kui telgist välja astusin jäin hetkeks seisma.....Mis toimub??- mõtlesin endamisi....pilgutasin silmi päris mitu korda ja püüdsin veenduda, et kas ma olen äkki ööga pimedaks jäänud või minu silmanägemisega on midagi juhtunud :S aga silmamuret mul siiski ei olnud....kuigi ma kahtlesin selles sügavalt.....aga tegelikult oli väljas hull udu. Ma arvan, et nähtavus oli max 10 meetrit. Meeletu udu!

Hommikune udu! 

Tööpäeva esimese asjana võtsin kätte ja koristasin ära meie vana lõkkekoha. Seda siis kivi-kivi haaval ja labidas-labida haaval. Päev oli selleks muidugi ideaalne....tuhk oli märg ja lennanud 100s erinevas ilmakaares. Kivid viisin ja ladusin laagri teise otsa kärutäite haaval....kuid siis tuli mulle appi soome kolleeg ja tahtis ka mõned kärutäied ära viia....ok...faiin....mine aga! Ja kui ma peale teda siis oma kärukoormaga kive vedama läksin, siis avastasin, et somm oli minu ilusasti laotud hunniku süsteemi peapeale keeranud. Mis mõttes nagu...kutt ei mõista üldse kive laduda ve. Õnneks sai sellest aru ka somm ise ja ütles mulle...."I'm sorry about that I f***** up your system here!" Pole hullu tglt.....saingi neid vaikselt seal ümber laduda ja nii see lõuna kätte jõudiski.

Kui rääkida sellest sommist veel ühe stoori, siis enne mainin seda, et kutt on tglt väga tore ja asjalik jne jne....kiidusõnad tema pihta vaid, kuid temaga ikka juhtub asju :D Kõige parem kild ja arvatavasti jääb see temaga surmani kaasas käima, oli see, et ta ütles ühe lause, mida ta enam nö tagasi võtta ei saanud, kuid seda kuulis meie suur juht ja õpetaja....naisterahvas Grace (laagri manager), kes näeb välja kui ehtne MotherQueen! Oojaaa....Grace on tõeline afro-ameeriklane....seda kõige paremas tähenduses muidugi!
Ok....enne kui selle soomepoisi killu juurde jõuan, siis selle ette veel üks väike seletus asjast, milles see kild tuli.
Kuna meie tiimliideril meeldib käia igal esmaspäeval linnas habet ajamas ja massaži saamas, siis eelmisel nädalal käis temaga kaasas ka soomepoiss. Habemeajamine - see selleks, kuid see massaaž....juuksur oli käe külge pannud mingi imemasina, mis nägi välja nagu mõnest Star Treki filmist....ulme...tõesti! Ja kui aparaat käima pandi, siis see käsi, mille küljes see oli hakkas täiega värisema ja selle käega käidi üle tiimliideri pea, kael, õlad ja käed. Noh...mingi vibra värk ühesõnaga :D Niih....pidage nüüd meeles....see vibra aparaat....see on asja point!
Nali siis selline....istume me siis sööklas oma tiimiga ja meie sekka istub ka MotherQueen :D....räägime asjadest niisama ja tiimliider hakkas rääkima, et tahab täna peale lõunat linna minna habet ajama jne. Soomepoiss siis mõtles, et ütleb ka midagi tarka sekka ja hakkas meenutama eelmist esmaspäeva kui ta seda imeaparaati nägi ja katsus nüüd seda meenutama hakata ja tegi seda valjusti. Püüdis siis MotherQueenile seletada, mis aparaadist jutt käib ja see lause oli a´la midagi sellist..."U know Grace...there was such a machine.....yada yada yada....like a Pussy-Shaker!" ja öeldud see oligi.....muidugi tahtis kutt öelda "juuksesheiker" või midagi sellist, kuid noh jah....tahtis parimat, kuid välja kukkus ikka sedasi nagu tavaliselt....sitasti :D oh seda MotherQueeni pilku.....:D ja ülejäänud meeskonna kõhukrampides naermist. Kutt sai küll kohe aru, mida ta öelnud oli ja veel kelle juuresolekul, kuid enam ei olnud midagi teha. Kui "Pussy-Shaker", siis las ta olla :D See on see, kui inglise keel ei ole sinu emakeel...peab eriti ettevaatlik olema, mida ütled ja kuidas ütled :D

Peale lõunat läksin siis mina koos tiimliidriga linna....tema läks juuksurisse habet ajama, mina aga kõike sebija Quaisari ja kehe kokaga linna peale asju ostma. Mul oli võimalus näha siis linna kulissidetagust, sest shoppama mindi suht linna tagahoovidesse. Kui kirjeldada lühidalt ühte nö ostutänavat, siis selleks, et sinna jõuda, pidime läbima mingi ime laburündi kuskilt majade vahelt paremale-vasakule jne jne. Ja siis saingi teada, et oleme shopping street-il....ma muidugi ei uskunud seda kohe, sest ma ei näinud mitte mingit a´la poodide tänavat....minu ees sirgus 2 meetri laiune tänav, kus keskel jooksis solgikanal....kogu õhk oli täis koledat haisu....ja kae perra...kui olime kõndinud mõned minutid....voilaaa.....poed olidki kummalgi pool tänavat täitsa olemas....magic!. Ok....sounds good for me! Kui ma oma väljamaa kolleegidega mööda tänavaid kõndisin tekkis mul isegi korra prominendi tunne, sest Quaisar kõndis minust mõned meetrid eespool ja kaks köögimeest minu järgel - tundus, et nad tegid seda tahtlikult, sest nad ajasid minust kohalikke inimesi eemale, kes tulid minult ma ei tea mida küsima jne.... ja kui ma kasvõi korrakski peatusin, siis peatusid minu sõbrad ka kohe oma positsioonidel....see tekitas natuke oli isegi ebamugavust, sest nad ju ikkagi sõbrad ja nad ei pea sedasi käituma, kuid eks nad võtsid oma südameasjaks selle, et minuga mitte midagi ei juhtuks. Iseenesest väga tore! Üksi seal sedasi ringi liikudes oleks ma vist suht suures jamas olnud......

Pilte ma tripi käigus tegin, kuid tegin neid ohutuse mõttes kõndimise ajal....kaamerat hoidsin rinna juures ja suvaliselt klõpsisin. Paraku mitte ühtegi pilti ei teinud ma antud ostutänavast, sest mul oli seal omal nii palju tegemist, et ümbrust jälgida ja vaadata seda, et ma solgikanalisse ei astuks ning samal ajal pidin ma ka laveerima inimeste vahel.
Seepärast vabandan ka oma piltide kvaliteedi pärast!

Pildiseeria Sukkuri linna tänavatelt ;)

clock-tower (center of Sukkur)

Hr. Quaisar võtmas oma protseduure juuksuri juures :D

Oma shoping tehtud....vajalikud asjad käes.....liikusime tagasi juuksurisse, kus tiimliider oma protseduure võttis. Ega Quaisar kehvem mees siis ei olnud ja usun, et ka mina ei oleks olnud, kuid mul lihtsalt ei olnud midagi, mida ajada....sest olin üleeile alles habet ajanud jne.

Kui kõik olid oma soovid ja asjad kätte saanud, siis suundusime tagasi laagrisse, kus jätkus päev tavapäraselt töiselt  ;)

Õhtusöögi lõpuks olid kokad meile teinud isegi koogi nad teevad seda meile tegelikult igal õhtul, kuid täna oli eriline kook......täna oli ju sõbrapäev! ja kook oli ka vastava tekstiga.....HAPPY VALENTINE'S DAY!!

Ja nii see järjekordne päev läbi saanud ongi....uskumatult, kuid aeg lendab siin maru kiiresti!

Sauh!

Explanation...

D-Day +9

Ma tean, et teie seas on inimesi, kes arvavad, et tulin siia kui turist ja eks siin paras lebo ole. Need, kes sedasi arvavad, siis teile ütleks vaid seda....et ju see on kas kadedus või teil endal pole nii palju vbl julgust või midagi muud, et siia tulla. Jah...seda võimalust ei ole just paljudel, kuid kui teie seal mõnusasti oma pehmes voodis lesite ja muidu mugavaid asju teete, siis arvan, et sellised väljaütlemised ja avalikud arvamused ei ole just päris kohased.

Miks ma siin olen? Olen siin (Sindhi provintsis, Sukkuris) selleks, et antud WFP baaslaager saaks üldse toimida. Meie meeskonna töö on hoida laagrit toimimas ja toimima peab see nende inimeste jaoks, kes siin Pakistanis meeletult karmi ja rasket tööd teevad. Need inimesed koordineerivad humanitaarabi teostust piirkondades, käivad nö põllu peal kahjusid hindamas, kohalikega kohtumas, asju planeerimas jne jne. See laager on nende inimeste jaoks kui kodu...mõnele on see kodu olnud juba algusest peale, mõned pesitsevad vaid mõned kuud, kuid ikkagi....nad peaksid siin tundma end peaaegu nagu kodus. Ja just seda me siin ka püüame neile luua. Et neil oleks olemas toimivad pesemisvõimalused, tualetid, pesumaja, söökla, elekter jpm.

Jah....minu blogi postitustest võib välja lugeda, et ma ainult söön siin ja passin tühja ja kõiki töid tehakse siis kui aega on. Katsun oma postitustesse panna seda, mis on kirjutamist väärt ja mida saaks ka natuke ilmekamalt seletada ja teile lugemiseks pakkuda ning katsun kohati asju läbi väikese huumoriprisma kajastada. Tegelikult ei ole siin piirkonnas mitte midagi humoorikat jne. Seda rutiinset tööd ja toimetamist on siin tegelikult päris palju, kuid kuiva teksti ei ole mõtet ju välja tuua. Kuna laagris ei ole tegemist elamute ja muude statsionaarsete rajatistega ja kõik on üles ehitatud suht kiiresti, siis on meil nende asjade korrashoidmisega päris palju tegemist.
Näiteks!!! Täna öösel kell viis ärkasime meeskonnaga üles, kuna väljas tuli meeletut vihma. Läksime laagrit kontrollima, et telgid veekoormuse alla kokku ei vajuks....puhastasime telke veest, käisime kontrollimas kogu elektrisüsteemi, et see ära uppunud ei oleks ja lisaks kõik eluks vajalikud süsteemid toimiksid, sest meie külalistel peab olema siin mugav olla. Ja nii me selle sopa, pori ja muda sees kuni hommikusöögini ringi jooksimegi. See ongi meie töö! Olenemata asjaoludest, tuleb leida lahendusi ja hoida kõik süsteemid ja asjad töös. Lebolaager see kindlasti ei ole!

Kui teile ikka veel tundub, et tegemist on minu niisama turistireisiga siia ja mis siin ikka nii hullu saab olla, siis järgnev jutt ehk avab teie silmad ja mõistate paremini, miks ma siin olen.

Situation in Pakistan

Mis siis siiski juhtus siin ja miks nii suured üleujutused üldse tekkisid? Kuna eelmisel suvel olid suured vihmasajud siin, siis hakkasid mägedes olevad jõed üle ajama ja voolasid alla....lõuna suunas. Ja nii need jõed kuni lõuna-Pakistani alla voolasidki, kuid tol hetkel oli meretase samuti väga väga kõrge ja jõgedest voolav vesi ei tahtnud väga hästi merre ära mahtuda ja nii see vaamass liikuski tuldud teed tagasi. Seega...inimesed, kes kaotasid oma kodud ja ülevalt põhjast ujutuste eest põgenesid lõuna poole, said selle laksu siiski lõunas kätte. Nad kaotasid teist korda oma nö kodud. Nendel inimestel ei olnud enne seda õnnetustki midagi hinge taga...peale õnnetust ei olnud neil sedagi.
Ja kuna lõuna-Pakistani piirkond asub suht madalal alal, siis kogu selle vee tagasi merre panemiseks oleks vaja olnud imet. Seda lihtsalt ei juhtunud. Seega see ülevalt ja alt tulnud vesi jäi Pakistani pinnale, kattes enda põhimõtteliselt 9 maakonda.

(Väike tabel, kus on välja toodud üleujutuste kahjud Pakistanis 10.jaanuari 2011. aasta seisuga)

Flood Losses (as of 10 January 2011)                                                     Allikas: NDMA,PDMAs,GBDMA

Provints	Surnud	Vigastatud	Kahjustatud kodud	Kannatanud elanikkond
Balochistan	54	104	75,596	700,000
Khyber Pakhtunkhwa	1,156	1,198	284,990	3,800,000
Punjab	110	262	497,700	6,000,000
Sindh	411	1,235	876,249	7,274,250
P.A.K	71	87	7,106	200,000
Gilgit Baltistan	183	60	2,830	100,000
KOKKU	1,985	2,946	1,744,471	18,074,250

Piirkond, kus meie asume on Sindhi provints ja see asub riigi lõunaosas ning see piirkond oli peale ujutusi 12% vee all. Ligikaudu 1 miljonit hektarit!

22.dets 2010 seisuga - Sademetest põhjustatud üleujutuste tagajärjel kahjustatud Sindhi piirkond protsentuaalselt.
Allikas: www.pakresponse.info

Kui minu mälu ei peta, siis üleujutustes kannatanutest on uue peavarju saanud vaid 8%. 

Lisaks üleujutustele on kahjustada saanud mõned piirkonnad ka äsja olnud maavärinast.

FOTOD: OCHA (UN Office for the Coordination of Humanitarian Affairs)  nende ringreisilt Sindhi provintsis!

hooned on lagunemas, kuid inimesed elavad nendes

Loom paremal on antud perekonna "pangaarve", sest loom on siin rikkus!

Eesleid koheldakse siin äärmise lugupidamisega ja nende eest hoolitsetakse väga hästi. Nagu on ka pildil näha, siis loomal on katusealune jne. Eesel on transport - ilma selleta on siin väga raske hakkama saada. Siin võid sa saada omale uued lapsed, kuid uut eeslit saada on pea võimatu.

Inimesed korjavad köögi-ja aedviljad enne üles kui nad valmis saanud on, sest süüa on midagi vaja.

Kehtib ka nö "tugevam jääb ellu" reegel siin. Kui perekonnnas on näiteks kolm last...10,8, ja 4 aastane, siis süüa saab kõige vanem. Tema jõud käib teistest üle. Ja nii see siin ka on...kahjuks! :( Eesmärk on muidugi see, et suunata abi kõigile vajajatele....et kõik saaksid võrdselt koheldud.
Tihti juhtub ka seda, et inimestele mõeldud söök võetakse kohalike maadevalitsejate poolt ära ja see söödetakse loomadele - sest nad on inimestele kui pangakontod - loom on raha!

Kokkuvõttes, kui näha neid piirkondi ja kuulda olemasolevast olukorrast, siis saab alles siin olles sellest aru, kui sitt see seis tegelikult on. Ja need inimesed, kes käivad iga päev ja puutuvad kokku selliste olukordadega ja kannatavate inimestega - nad on õhtuks läbi kui läti rahad. Seda on nende nägudest näha, kui baaslaagrisse tagasi tulevad...nad on väsinud...vaimselt. Ja see, et nad saaksid siin laagris enam mitte mõelda toimuvale ja muudele elamisprobleemidele, olemegi siin meie!

Väike kirja näide Urdu keelest

;) kes mõistab, see mõistab ;)

Dunkey driving license

D-Day +7


Eilse päeva kokkuvõte jäi mul tegemata täiesti kaalutletud põhjustel. Kuival tekstil ei ole siin blogis kohta....aga see, millest kribada tahan, see vajab veel seedimist ja settimist. See teema on mul peas olemas ja sellest te ka üks päev lugeda saate.

Eile nimelt ei toimunud mitte midagi sellist, mida oleks võinud vähe värvikamalt kirjeldada va üks tunniajane  ülevaade Pakistanis toimunud üleujutusest, hetkeseisust siin riigis jne. See teema ootab oma aega....seega....Soon!

Tänane algas sellega, et kui olen siiani kõik hommikud ärganud enne oma äratuskella helinat, siis täna...hmm...ülla ülla...vbl üks inimene teab põhjust :))))) kuid jah...kellahelinat ma kuulsin....kuid väga kiiresti käis minu käsi telefoni järgi ja kinni ma selle helina panin. Uni oli täna minust tugevam :D Ärkasin kell pool kaheksa....olin veidi ehmunud, et ma nö enese jaoks sisse magasind, kuid päriselt seda ei juhtunud.....kuid oleks võinud juhtuda :D Kiirelt hambad puhtaks...ja sööma!  

"Oh....pepper boy....good morning....how was your night...slept well??" - kõlas kui sööklasse sisenesid....ohhh.....vähemalt rebitakse siin ediselt kildu mõtlesin ma endamisi :) 

"good start to the day...huh?!" :D "good morning everyone....look on my face Roel...and tell me how I slept :D I slept very well...thanks for asking....you are so kind :D:D:D:D!" [Roel on hollandi kutt - eriti koom vend! Tõsine killumeister :D Töötab meil siin UNDSS (UN Department of Safety and Security) officis ja on muidu lahe kuju...tema on see, kes meile väljastab security clearance-d kui kuhugi trippima tahame minna jne jne...vähemalt saame hästi läbi]

Peale mõnusat kõhutäit, miiting ja siis hakkas pihta dirty job. Mitte, et see solgiaugu ujutuse klaarimine vähem sitasem oli, kuid täna plaanisime pesta ühe generaatori filtri ära ning koos sellega ka kogu geneka. Ok....tuleb vist suht vesine värk :D Survepesur on meil endiselt pekkis ja uued varuosad või isegi uus masin on ei tea kus ja ei tea kuna kohale saabub. Vedasime siis "kilomeetri" voolikut maha, et siiski ära kasutada survepesuri viimast hingetõmmet, kuid kokkuvõttes suutsime lekkiva survekaga generaatori ümbruse selliseks savi ja muda mülkaks teha, et saapad tahtsid iseenesest maa alla vajuda ja ei jäänud palju puudu mõnusast seljakast mudasse :D Kuna veel piisavat survet ei olnud, et radikat puhtaks saada, tuli võtta appi suruõhuaparaat. Ok...vesi on meil olemas, muda on ka sitaks....toome lisaks veel õhku siis :) Finally....saime kõik puhtaks, mida puhastada oli vaja muidugi.....meist endist ma muidugi ei räägi, sest me lihtsalt ei olnud puhtad peale seda kõike. Nägime välja nagu sookollid ;) Ise mõtlesin, et äkki laseks pesumeestel end puhtaks pesta mõnes pesumasinas...istuks mugavalt trummlisse,  laseks silma kinni senikaua kuni nad mind seal siis keerutavad, pesevad, loputavad ning ehk ka kuivatavad :D Aga kogu meie töö oli ilusasti planeeritud...lõuna söögi ajaks olime ilusasti platsis...vbl mõni savi tükk oli veel kõrva taha jäänud, kuid ega see söömist ei sega. ;)

Täna tegin peale lõunat siis oma esimese 45 minutilise beauty sleepi või kuidas nad seda veel nimetavad...hmm...mid-day nap??? Ja seda muidugi meie privaattsoonis mõnusasti päikese käes peesitades. Saate aru jah....ma võtsin päikest.....oh...teil on seal vist mingi - 100 kraadi.....meil päike ja 30 kraadi plussi. Oihh...kas olin liiga karm? :D:D:D See väike nap oli maru hea...andis juurde päris head powerit ja tööpäev võis jätkuda.

Veemees arvas, et maru hea oleks välja selgitada, kuidas laagri kogu veevärk jookseb ja kust kuhu vesi jookseb jne jne. Olgu peale....hakkasime siis ühest otsast pihta....a´la näpuga voolikuid pidi liikuma ja loogiliselt neid oma peades kaardistama. 98% voolikutest ja torudest jooksevad muidugi mõista maa all..seega pidime natuke nagu loteriid mängima ja loogiliselt mõtlema...aga loogikaga on meil kõik väga hästi ;) Muidugi...võiks olemas olla nii elektri-ja veeliinide plaanid, kuid ilmselgelt oleks seda palju tahetud. Pidime siis enamvähem ise aru saama....kuhu jookseb milline vesi jne. Olime nagu geoloogid, kes otsivad veevarusid keset liiva ja kruusa :D aga vähemalt oli fun.... ;) Aga kokkuvõttes, kui juhe juba täiesti lühises on, oleks suht mõistlik küsida tegelikult nõu ka kohalikelt, kes on siin laagris olnud selle aja algusest.....nemad teavad asju kõige paremini ja nii see ka tegelikult resultaadina oli :) Aga tüüpilised inimesed, nagu me oleme....loeme asja manuale alles siis kui jama käes. :D Ei....usun, et saime asja klaariks...vähemalt teame, kuhu kogu meie laagri vesi läheb :D kõik on maru hästi...vaid mõni asi tuleb ümber ehitada ja siis on perfecto ;)

Ja oh imede ime....suutsime tänase päeavaga pooleldi maha võtta lubatud telgi, mida tegelikult pidime tegema on Monday, aga oleme seda teinud iga päev natuke :) töö pole ju asi, mis eest ära jookseb...seda tuleb osata planeerida....seega...iga päev natuke selle telgi kallal ja kui see viimaks koos, siis viime selle teise kohta ja teamleader lubas meile õpetada, kuidas sellist telki üles panna, sest.....mine tea kuhu kriisipiirkonda võime tulevikus sattuda esimeste reageerijatena ja siis on vaja osata sellist telki üles panna ;) Tema tegi seda Haiitil ja panid üles mingi 50 telki vist.... :D usun, et see mees teab...mida räägib ;)

Ja siis saabus päeva kõrghetk....pidin ära tegema "dunkey driving license"-id :D Meie laagri territoorimile saabus eesel suure koorma lõkkepuudega ja nüüd anti mulle võimalus oma load ära teha, sest siin Pakistanis tundub, et kõigil on olemas eesliga sõitmiseks load :D Ronisin siis pulti ja seejärel kukkus  Mr. Dunkey kohe jooksma..ei tea...kas minu kaarikule ronimine andis talle märku, et nüüd tuleb täiega kappama panna või ei teagi, kuid elu eest kihutas eesel küll.....hakkasin siis mõtlema kiiresti, et kuidas see aparaat seisma jääb, sest tempo oli juba päris suur sees....aga õnneks võtsin ohjad kiirest siiski enda kätte ja hr. "pikk-kõrv väike hobune" allus minu käskudele ja suunamistele nagu oleksin ennegi sõitnud sellise aparaadiga. Suur auring territooriumil ja eesel tagasi omaniku kätte. Peale pidulikku eksami sooritust võis hr. Eesel nüüd oma ratsanikuga baasist lahkuda. ;)
Kuna aga meie territooriumil peavad kõigil olemas olema nö ID-kaardid, siis ei saanud selleta läbi ka mr. Dunkey.....tema kaelas rippus järgmine kaart....Security Clearence....(foto).....Mr. Duneky....nr. 007....VIP. :) see oli siis meie tiimi poolt välja antud isikutunnistus eeslile, kes meil suht tihti külas käib. Asi on ikkagi ju väga aus...kui kõigil, siis olgu juba ka kõigil ;)

Dunkey drive

Õhtusöögi järel tegime mr. Raoliga lõkkekohta tule ja rahvas hakkas tilkuma tule ümber. Lõke on rahustav ja alati soe koht, kus olla (mitte et siin päeval sooja ei oleks, kuid õhtuti on suht jahe). Lõkke ümber on alati teemaks ka kõige põnevamad jutud ;) ja siiis....kell hakkas kohe kohe 1900 saama, kui hakkas taas kostma ümbruskonnast palvelaulu....ja see antud laul oli tõesti juba nagu natuke laulu moodi. Äkki on meest vahetatud, kes ruuporisse seda laulab, ja leitud on uus mees, kes laulda mõistab st viisi peab. Sest vahest on küll selline tunne, et see laul, mida päevas vähemalt 5 korda valjusti lauldakse, tundub rohkem jalgpalli mängu kommenteerimise moodi :) aga too viimane...oli juba meloodilisem jne. Hakkab looma....kõrvale juba pehmem ;) Aga noh....laulukoor hakkab juba esimesi kommentaare kell 5 laulma, seega....suht laulusõbralik riik tundub olevat ;)

Ja tänasele ma joone alla tõmbangi nüüd....tuleks vist tuttu minna :D 

Emotions...

D-Day +5

Tänane hommik oli natuke teistsugune võrreldes teiste hommikutega...peale hommikusööki ei järgnenud selle mitte kohustuslik puhkehetk, vaid võitlus solgiveega.
Kui olin sööklast väljunud, käes kruus kuuma kohviga ja mõttes see, et kuhu ma maha istun jne. Selle asemel tuli Elektroonik minu poole ja küsis, et kas saan teda aidata....pump, mis hoiab kanalisatsiooni veetaset õigena on kaput...ja kõik kohad on paska täis :D Tuleb pump ümber vahetada varu pumba vastu, kuid selleks peame tegema uue vooliku ühenduse. Kuid esmalt....vana pump solgiaugust välja...auk uue pumbaga kuivaks.....ja seejärel uuele pumbale äravoolulukuga toruühendus külge panna jne. Tegelikult, selles augus ei olegi väga solk...sinna tuleb kasutatud vesi köögist, kus on tegelikult sees ka palju õli....kuigi see kogu värk haiseb ikka solgi järgele ;)
Operatsiooniga pihta hakates tuli mulle kohe meelde üks anekdoot, kus mees on keldris kaelani sita sees ja üritab seal mingit solgitoru remonti teostada ning palub õpipoisil erinevaid tööriistu kätte ulatada ning viimaks ütleb poisile, et õpi õpi, muidu jäädki võtmeid kätte andma. :))) vot selline samasugune tunne tekkis ka kohe minul...õpipoisi tunne :D Aga inimene õpibki terve oma elu ja kokkuvõttes sujus meie koostöö elektrikuga ime hästi. Kõik toimis! Mina meisterdasin töötoas uuele pumbale külge uue toruühenduse, tema üritas senikaua vana pumba küljest samasugust juppi ära keerata ja hiljem tuli ka välja, et antud jupp vanal pumbal oli ka rikkis - nimelt tagasivoolu klapp oli rikkis. Kontrollisime siiski nii igaks juhuks veel kas vana pump töötab, kuid see otsustas siiski vait olla mitte piiksugi teha -  kaput! ;) Üks päev kavatseme ehitada uuele pumbale alla ka metallist mingi raami, et seda solki ja muud jama pumpa sisse nii lihtsalt ei pääseks....üks metallämber tuleb selleks vist ära lõhkuda :D Peale selle töö lõppu toimus siis alles meie hommikune kohustuslik miiting ja peale seda mingi laiali tööd tegema.
Alustasin ühe teleskoop lambi julgestamisega peale mida käisin köögi õhukompressorit kontrollimas ja peale seda õhupuhastusmasina kallal, kust puhastasin natuke õli jne. Käes lõuna! :D
Peale lõunat järgnes minu siin oldud aja suurhetk. Shopingu tuur Sukkuri linna ;)
See tripp ei olnud kindlasti mitte mingi turismireis....igasugune liikume baaslaagrist välja nõuab väga täpset ohutusreeglite järgimist ja asi on niisama lõbusõidust suht kaugel. Linna läksime siis mina, elektrik, meie "kõike sebija" Quaiser ja muidugi ka autojuht Sami. Linnast oli vaja leida uus aku, puukruve (reistpeaga) ja mõned kühvlid/harjad koristajatele. Noh...linna teab ja tunneb Quaiser ja Sami. Aknad kinni, kont puhub täiega...ja sõit linna poole võttiski ei rohkem ei vähem kui 15 minutit.
See, mida ma jõudsin näha teel linna ja linna jõudes ning linnas olles vapustas mind tõsiselt ja pani väga tõsiselt mõtlema sellele, et mida kuradit meie seal kodudes kurdame ja vingume mingite tühja-tähja pseudoprobleemide üle??? Meil on internett, meil on kolmekorruselised majad, meil on millised autod, meil on külmkapid süüa täis, meil jookseb kraanist puhas vesi, meil on töökoht, meil on soe ja mugav kodu jne jne....mida kuradit?? Need inimesed siin Sukkuris, elavad nagu rotid (vabandan südamest selle väljendi pärast), kuid nende olemus ja lahkus......ei ole mina veel sõbralikumaid ja heatahtlikumaid inimesi mitte kuskil mujal kohanud. Neil ei ole mitte midagi sellist, mida ma üleval pool mainisin, kuid nad on täis elutahet, töötahet, sõbralikkust ja lahkust. Uskumatu!! Olin heas mõttes shokis, sest linn on suur....tänavad on väikesed, hullult räpased ja räämas, linna tänavatel valitseb meeletu ja kohutav liikluskultuur, inimesi on niiiiiiiiiiiiii palju tänavatel ja kõik sagivad ringi....kuid seda arvestades kõik see toimib! Kõik toimib!
Autost väljudes tekkis kohe selline ebamugav tunne, sest tajusin, et mind on tabanud 1000 inimese silmapaarid, kes mind nüüd jälgivad ja vaatavad nagu maailmaimet või inimest kosmosest. Kuid katsusin sellest mitte välja teha, sest kohapeal kaua seista ei taha ja meil on vaja leida asjad linnast ja tagasi baasi minna. Samas tuli olla ettevaatlik...seda igas mõttes. Et sind väikesed lapsed kogemata lihtsalt möödaminnes tühjaks ei varastaks, samas tuli jälgida pidevalt ümbrust ja katsuda ennetada ebameeldivaid olukordi, millesse sattuda ei taha....vähemalt mitte siin piirkonnas ja mis põhiline...tuli jälgida, et sinust eesli, jalgratta, mopeeti, tuk-tuki või autoga üle ei sõidetaks. Isegi üle väikese uulitsa minna oli aega nõudev tegevus, sest tühja auku liiklusvahendite massi vahelt leida oli pea võimatu, kuid viimaks viimaks. Keegi sind siin siiski alla ei aja.....ja selle pärast asi toimibki siin. See oht on sul küll alati olemas, kuid tuleb ise silmad lahti hoida ja küll siis ellu jääd.

Olin julge ning võtsin endaga ühes ka oma fotoka, mis ei ole just pisike ja mida varjata ei ole ka just eriti lihtne. Seega...silmapaare ja uudishimulike inimesi tekkis veel rohkem. Katsusin neid hetki mil jala kõndisime ka kuidagigi ära kasutada ja kiirelt klõpsud ära teha, kuid see ei ole lihtne, sest pead selleks ju seisma jääma ja siis võid juba kõigele edasi-tagasi liikuvale massile lihtsalt ette jääda. 

Aga näha kohalikke lapsi siin....nende pilku sinule alt üles....(arvan, et koerte pilk on minu jaoks siiski koht kõrgemal kohal) kuid nende laste silmad ja pilgud siin...käsitlematu! Kiiresti edasi....Vova...ära jää seisma....ei tohi neile tähelepanu pöörata....muidu ongi nad sinu küljes kinni nagu takjad. Neelatan sügavalt ja astun külmalt edasi.... Leidsime akupoe...ja kae perra...Sami oli oma autoga meile järgi jõudnud. Ok....akut paluks. Quaisar oli meile kui tõlk....aitas sebida ja uurida. Järgnev seik oli minule shokkeeriv ja mind pani järgneva nägemine veel rohkem mõtlema sellele, et mis ühiskonnas ma olen. 

Akusid müüakse siin tühjadena....need täidatakse akuhappega kohapeal. Seega...mingi pisike kutt krahmas ostetud aku ja pani selle välisukse juurde maha....keeras suuremat sorti kanistrilt korg maha ja siis hakkasin silmadega otsima, et äkki haaratakse nüüd kuskilt mingi pumbamoodi asi või midagi säärast, kuid lootuseks see jäigi. Kutt haarast hoppis kummivooliku ja torkas ühe otsa kanistrisse, teise suhu.......ja juba ta ka tõmbas (imes) kiiresti vooliku ühest otsast...ja akuhape hakkas voolama akusse. WHAAAATTTTTT????? Et nagu mis mõttes???? See ei ole võimalik!!!!!!!!!! Sedasi imetakse siin akuhapet....ja seda teeb pisike poiss....usun, et teeb seda sandikopikate eest, kuid raha peab ju kuidagi teenima, aga et sedasi?? Quaisar siis katsub seletada...."It's ok, it's a normal thing...you are in Pakistan, in Sukkur you know"! Tean küll jah, et ma siin olen, kuid ikkagi.....ok...vahet pole...püüdsin sellele mitte rohkem mõelda. Elu on siin lihtsalt selline ja siin tehaksegi mida iganes, et vähegi teenida. 

akuhappe kutt

Aku käes...autosse ja edasi shoppama. Vaja veel kruvisid ja harju. Peagi jäi auto seisma....Ohooo....kruvipood :D Palusime siis müüjalt ristpeaga puidukruvisid....ahaa....kuskilt kapi kõrgemalt riiulilt juba ulatatatigi meile karp õigeid kruve ja palume lisaks anda veel kolm karpi. Ost tehtud! Edasi luudade järgi :)

Sõitsime edasi-tagasi...ühte tänavat pidi ühte otsa ja siis mööda teist tänavat tagasi jne jne. Lõpuks palus meie suur sebijamees autol peatuda ja ütles - "I'll be right back!" Läksin samuti autost välja, kuid autost kaugele ei kõndinud ning tegin mõningad klõpsud kaameraga, sest käed värisesid tõsiselt pilditegemise järele. Siin on niiii palju asju, mida pidistada. Inimeste emotsioonid, erinevad näod, karakterid jne jne. Aga fotode järgi ma siia ei tulnud ja pean seda omale pidevalt meelde tuletama....piirkond ei ole väga turvaline ja tuleb olla eriti hoolikas. Mõned klõpsud tehtud, autosse tagasi.....ootame.....ja ootasime veel mõne aja....aeg hakkas ka juba kuklasse peksma, sest pidime kella kolmeks laagris tagasi olema. Ja sealt meie mees tulebki....käes kolm harja ja kaks kühvlit....olemas! Suund tagasi baaslaagrisse. Katsusin veel autostki pilti teha nii palju kui sain....

Mingi hetk vaatasin auto taga aknast välja ja oh....meile oli külaline autole tekkinud. Pisike poiss oli auto tagapamperile hüpanud ja hoidis kastist kinni....kasutas tasuta edasi liikumise võimalust ja see pidi siin väga normaalne nähtus olema. Sami ja Quaisar rääkisid selle peale kohe ka ühe loo, kuidas nad olid samuti linnas shoppingul käinud ja autokast oli igasugu pahna lõpuks täis olnud ja lisaks ka toitu. Olid nad ka siis üks hetk märganud, et auto taga ripuvad lapsed, kes kahe suu poolega kastis olevat sööki sisse ajasid. ;)

donkey business

tasuta reisija

a bus

dunkey taxi

midagi Elektroonikule :P

tuk-tuk

band of brothers

head shef

grandfather and grandson

põka takso

camel taxi

 Terve tagasi tee, nii palju kui meil seda oli...vaatasin aknast välja ja jäin mõttesse. Mõtlesin palju....nähtu ei tahtnud mulle kuidagi päris kohe kohale jõuda. Olin segaduses, hämmingus, kurb, kuid samas ka õnnelik, et seda kõike nägin....see asi vajab seedimist!
Õigel ajal olime laagris tagasi....vaja teha kohe kohvipaus! Teised tiimikaaslased roomasid ka kõikjalt laagrinurkadest kokku Swan Lounge-sse. Uurisid, et kuidas meil tripp läks jne. Muljetasime päris palju teemal siin elu ja olu. Aga töö vajas tegemist! Eile alustatud laagrinurga puhastus peab edasi minema. Kindad kätte ja meeletu tolmu sisse rookima minema. Tõstsime osaliselt telgikomponendid euroalustele ära, et siis homme need pesunurka ära viia.....ja märkamatult on kätte jõudnud õhtusöögi aeg :D mis asja? ahjaa...tulime ju tagasi kella kolmest, siis 45 minutit pläägutamist, pluss kohvi ja noh...kaua sa neid kotte ikka tõstad.......okou.....doktori käsk tuli...."Dinner time!"...tuleb minna!
Söögilaua ääres saan omale uue hüüdnime..."pepper boy" - sest ma oleksin ääre pealt vajanud tulekustutid. Suur tükk ajab suu lõhki - ütleb vanatarkus. Minul pani aga suu põlema! Arvasin, et oh...toidu kõrvale on lahti lõigatud ka chillipipar...ja noooo muidugi...Vova asetas taldrikule suure lusika täie pipart ja sealt kohe suure hurraaaga omale neli tükki koos toiduga sisse kahmas. Jah...alguses nagu ei saanudki aru, kuid siiiiiiis....oh jummel...."My mouth is on fire guys!" suudan veel öelda ja silmist hakkab pisaraid tulema....vett ka, kurat, peale juua ei saa...too teeb asja veel eriti hulluks. Ja kõik, kes laua taga istusid ja naersid....sest ma ei suutnud mitte midagi öelda rohkem, sest suud pidin lahti hoidma ja hingasin vist läbi kõrvade, sest vett tuli kõikjalt...nii silmist kui ka ninast. Ohhhh....vot see oli suutäis! "Pepper boy!" kõlas laua otsast..."you got the new nickname!" Cheers! Enne õhtusööki.....suutsin oma tiimiliikmeid ka väikese Kalevi kommipakiga üllatada. Meestel läksid silmad ja näod nii rõõmsaks - mõni vist ei ole juba mingi 7 nädalat shoksi saanud. Ja siis mõistsin veelkord, et sellises kohas olles võib niiiiiiiiiiiiiiiiiii väike ja pisike asi niiii palju rõõmu valmistada ;) Ja nii ongi!
Istun taas arvuti taga ja kribangi, nüüd juba tänase päeva kokkuvõtte lõppu! Kohe kohe tõmban tänasele päevale joone alla ja lõppu vaid lisaks selle, et tänane päev oli täis emotsioone ja hiljem arusaama, et tegelikult ei ole meiesugustel inimestel õrna aimugi, kuidas inimesed tegelikult sellistes kohtades ja riikides elavad.....mõistma hakkame vaid alles siis, kui oled oma silmaga seda kõike näinud!

Head ööd!!!!!